Pinnase konteineri rent kaeve- ja haljastustöödele

Pinnase konteinerit on mõtet tellida siis, kui kaeve- või haljastustöö käigus tekib rohkem materjali, kui käsitsi kandes mõistlik teisaldada. Erinevalt ehitusprahist ei saa mulda ega kruusa lihtsalt kottidesse koguda ja hiljem ära vedada — koguseid on tavaliselt liiga palju ja materjal on liiga raske.

• Vundamendi- ja süvenduskaevetööd, kust tuleb välja muld ja kruus
• Trasside, kaevude ja drenaaži rajamine, mille käigus kaevatakse pinnast
• Haljastustööd — peenarde, muruala ja teede planeerimine
• Sissesõidutee ja parkla aluse ettevalmistus, kust eemaldatakse vana kruus või liiv
• Krundi tasandamine, kui ülemäärane pinnas tuleb objektilt ära vedada
• Basseini, tiigi või keldri kaevamine, kust tuleb suur kogus mulda
• Vanade kivide, sillutise aluse või killustiku eemaldamine haljastuse käigus

Kui pinnast tekib väga vähe — näiteks paar käru jagu peenra rajamisel —, ei ole konteinerit tavaliselt mõtet tellida. Piiriks on see, kas materjali kogus täidaks konteineri ühe kaeveperioodi jooksul. Kui kaevetöö kestab mitu päeva või pinnast tuleb rohkem kui paar kuupmeetrit, on konteiner mugavam ja kokkuvõttes soodsam lahendus.

Pinnas, liiv, kruus ja kivid on tihedad materjalid — need kaaluvad kuupmeetri kohta märkimisväärselt rohkem kui näiteks ehituspraht, mööbel või pakend. Kui suur konteiner täidetaks pinnasega ääreni, oleks koorem tõenäoliselt liiga raske, et seda ohutult tõsta ja transportida. Seetõttu ei valita pinnase jaoks konteinerit mahu, vaid eeldatava massi järgi.

Miks väiksem konteiner on pinnasele mõistlikum

Väiksem konteiner saab pinnasega täis massi poolest juba enne, kui kuupmeetrid otsa saavad. Nii jääb konteiner tõstetavaks ja veetavaks ka siis, kui see näib pealtnäha veel poolik. Suurem osa objektidest, kust pinnast veetakse, kasutabki just väiksemaid, tugevama põhjaga konteinereid, mitte suurmahulisi ehituskonteinereid.

Kui objektil on ka kergemat materjali

Kui koos pinnasega tuleb ka muru, juuri, oksi või kergemat haljastusjäätist, tasub need eraldi koguda. Segamaterjal muudab koorma raskuse ebaühtlaseks ja teeb keeruliseks hinnata, kui palju konteinerisse veel mahub. Sobiva mahu ja tüübi valiku üle saab põhjalikumalt lugeda konteinerite suuruste lehelt, kuid pinnase puhul on kindel reegel: parem valida väiksem konteiner ja vajadusel mitu vahetust kui üks suur, mida ei saa täis laadida.

Kõik pinnas ei ole käitluslikult ühesugune. Puhas pinnas — tavaline muld, liiv, kruus ja looduslik kivi ilma võõrisandita — läheb tavapärasesse käitlusesse ja seda saab tihti taaskasutada näiteks täitematerjalina. Saastunud pinnas — näiteks õlireostuse, kemikaalide või vana tööstusala jääkidega pinnas — vajab hoopis teistsugust käitlust ja eraldi kokkulepet.

• Kui kaevetöö toimub endise tööstus-, tanklaala või ladustusala lähedal, tasub reostuse võimalusest enne tööde algust teada anda
• Nähtava lõhna, värvimuutuse või õlise pinnase korral tuleb sellest kindlasti rääkida enne konteineri täitmist
• Saastunud pinnast ei tohi segada puhta mullaga, sest see rikub kogu koorma edasise käitluse
• Ehitusprojekti puhul, kus pinnase kvaliteet on juba eelnevalt uuritud, saab käitluse planeerida uuringu tulemuste põhjal

Kui sul on kahtlus pinnase puhtuse suhtes, anna sellest teada juba tellimuse esitamisel. Nii saame valida õige lahenduse ega teki hiljem probleeme koorma vastuvõtmisel käitluskohas.

Pinnase, lammutusjäätmete ja ehitusjäätmete konteinerid on kolm erinevat lahendust, mis lähevad kergesti segamini, sest kõik tunduvad esmapilgul sobivat "raskele materjalile". Tegelikult on nende sisu ja käitlusloogika erinev ning materjalide segamine ühte konteinerisse teeb koorma käitluse keerulisemaks ja kallimaks.

Pinnase konteiner

Mõeldud puhtale pinnasele, mullale, liivale, kruusale ja kividele, mis tulevad kaevetöödelt või haljastusest. Sinna ei kuulu betoon, tellis ega ehitusjäätmed.

Lammutusjäätmete konteiner

Mõeldud lammutusel tekkivale mineraalsele materjalile — betoonile, tellisele, plokile ja krohvile. See materjal on samuti raske, kuid tegemist on ehituskonstruktsioonide jääkidega, mitte looduslikku päritolu pinnasega. Täpsema ülevaate leiad lammutusjäätmete konteineri lehelt.

Ehitusjäätmete konteiner

Mõeldud kergemale ja kohevamale ehitus- ning remondiprahile — kipsplaadile, puidule, pakendile ja viimistlusmaterjalile. Selle konteineri täitumine käib mahu, mitte massi järgi. Vaata täpsemalt ehitusjäätmete konteineri lehelt.

Kui pinnas segatakse betooni või ehitusprahiga, muutub koorem käitluses segajäätmeks, mida ei saa enam pinnasena taaskasutada. Seetõttu tasub objektil hoolikalt jälgida, et kaevatud muld, kaevetöödel eemaldatud vana killustik ja lammutuse käigus tekkiv betoonirusu läheksid erinevatesse konteineritesse.

Kõige soodsam ja lihtsam on koorem käidelda siis, kui konteineris on ainult puhas mineraalne materjal ilma prügi ja taimsete jäänusteta.

Sobib konteinerisse

• Puhas muld ja kaevepinnas
• Liiv ja kruus, sealhulgas kaevetöödel eemaldatud vana täitematerjal
• Kivid ja killustik mõistlikus suuruses
• Savi ja looduslikud pinnasekihid
• Väiksemas koguses puhas asfaldi- või sillutisealune kruus

Ei sobi ühiskonteinerisse

• Muru, juured, oksad ja muu haljastusjääk — koguge eraldi
• Betoon, tellis, plokk ja muu lammutuspraht
• Ehitus- ja remondimaterjal, pakend ja puit
• Saastunud või kahtlase päritoluga pinnas ilma eelneva kokkuleppeta
• Suured kivirahnud ja kännud, mis vajavad eraldi käsitlust
• Olme- ja ehitusjäätmete segu, mis rikub koorma puhtuse

Kui kaevetöö käigus tulevad välja ka juured ja rohkelt muru, on mõistlik need eraldi hunnikusse koguda ja käidelda haljastusjäätmena, mitte segada pinnasekoormaga. Nii püsib pinnas puhas ja selle edasine käitlus on lihtsam.

Täidetud pinnasekonteiner on raske ja seda tõstab konksveok, mis vajab manööverdamisruumi. Kaevetöö objektil on tihti ka mulla- ja pinnasehunnikuid, mis vähendavad vaba ruumi, seepärast tasub asukoht enne läbi mõelda.

• Vali kandev pind, mis peab vastu koormale — pehme muld võib konteineri koorma all vajuda
• Jäta veokile otsesõidu võimalus ja piisav pöörderaadius
• Hoia vahet elektri-, vee- ja kanalisatsioonitrassidest, eriti kui objektil endal käivad kaevetööd
• Paiguta konteiner nii, et ekskavaator või minilaadur saab laadida ilma vahepealse ümberkoormamiseta
• Arvesta kõrgusega, kui objektil on puuoksad või ajutised elektriliinid
• Ära paiguta konteinerit tulevase kaevekoha peale, kust hiljem uuesti pinnast tuleb
• Linnatingimustes kontrolli, kas asukoht vajab parkimiskoha broneeringut

Kui objekt on ehitusplatsil, kus liigub palju masinaid, tasub konteineri asukoht kokku leppida koos üldise objektiplaaniga, et see ei jääks kaevetöömasinatele ette.

Pinnase laadimisel loeb see, kuidas materjal konteineris paikneb. Ebaühtlaselt laotud pinnas võib koorma raskust nihutada ja teha konteineri tõstmise keerulisemaks.

• Laota pinnas ja kruus ühtlaselt üle põhja, mitte ühte otsa kuhjaga
• Suuremad kivid paiguta alumisse kihti, mitte pealmisse
• Ära lae materjali üle konteineri ääre — üleulatuv koorem ei ole veetav
• Väldi märja ja külmunud pinnase liigset kuhjamist, sest see suurendab kaalu järsult
• Hoia muru ja juured eraldi, kui neid tekib kaevetöö käigus rohkelt
• Kasuta ekskavaatorit või minilaadurit, kui pinnast on palju — käsitsi kandmine aeglustab tööd

Kui objektil ei ole kaevetehnikat ja pinnast tuleb liigutada käsitsi, saab appi võtta laadimisteenuse, kus meeskond aitab materjali konteinerisse laadida.

Kaevetöö tempo sõltub tehnikast ja objekti mahust — mõnel objektil tuleb suur kogus pinnast välja mõne tunniga, teisel objektil kaevatakse mitme päeva jooksul järk-järgult. Seepärast planeerime rendiaja ja vahetuse vastavalt töö kulgemisele.

Ühekordne konteiner

Sobib väiksemale haljastustööle või lühikesele kaevele, kus kogu pinnas mahub ühe konteineri sisse. Konteiner tuuakse objektile ja viiakse ära kokkulepitud ajal.

Korduv vahetus

Sobib suuremale kaevetööle, kus pinnast tuleb rohkem, kui üks konteiner mahutab. Täitunud konteiner vahetatakse tühja vastu ja veetud kogused fikseeritakse koorma kaupa, et kuluarvestus jääks selgeks.

Vahetuse tellimiseks piisab teatest, et konteiner on täis. Ehitushooaja kõrgperioodil tasub vahetust tellida veidi ette, et soovitud päev jääks veograafikusse mahtuma.

Pinnase äraveo hind koosneb konteineri kohaletoomisest ja äraveost, rendiajast ning materjali käitlusest. Kuna pinnas on raske, mõjutab koorma mass hinda rohkem kui enamiku teiste jäätmeliikide puhul.

• Koorma mass — pinnas, liiv ja kruus on tihedad materjalid
• Vahetuste arv, kui objektilt tuleb pinnast rohkem kui üks konteiner mahutab
• Pinnase puhtus — puhas materjal on odavam käidelda kui segunenud koorem
• Objekti asukoht Tallinnas või Harjumaal ja kaugus käitluskohast
• Ligipääs objektile, kitsad teed ja vajadus parkimiskoha broneerimiseks
• Rendiaja pikkus, kui konteiner seisab objektil kauem

Kõige lihtsam viis hoida kulu mõistlikuna on hoida pinnas puhtana muru, juurte ja ehitusprahi seguta. Teenuste üldise hinnaloogika ja hinnapäringu leiad hinnalehelt — täpse pakkumise saad, kui kirjeldad objekti ja eeldatava koguse.

1. Kirjelda objekti ja materjali

Anna teada asukoht, mis tööd tehakse, umbkaudne pinnasekogus ja kas tegemist on kindlasti puhta pinnasega. See info aitab kohe õige lahenduse valida.

2. Valime mahu ja graafiku

Soovitame konteineri koorma eeldatava massi järgi ning lepime kokku, kas piisab ühest konteinerist või on kaevetöö mahu tõttu vaja vahetusi.

3. Toome konteineri kohale

Konteiner paigutatakse kokkulepitud kohta, arvestades pinnase kandvust ja tehnika ligipääsu. Vajadusel kasutame aluspuid, et sillutis või haljasala ei kannataks.

4. Vahetus ja äravedu

Kui konteiner on täis, anna teada ja vahetame selle tühja vastu. Kaevetöö lõppedes veame viimase konteineri ära ja pinnas antakse üle vastavalt selle kvaliteedile.

Tellimuse saab esitada kontaktilehe vormi kaudu või telefonitsi. Suurema kaevetöö puhul tasub helistada juba planeerimise faasis, et vahetusrütm saaks paika enne tööde algust.

Veame pinnasekonteinereid kõikjale Tallinnas ja Harjumaal. Piirkond mõjutab peamiselt ligipääsu objektile ja sõidu pikkust käitluskohta.

• Kesklinn ja vanalinn — kitsad hoovid, sageli vajalik parkimiskoha broneering ja väiksem konteiner
• Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe — trasside ja haljastuse pisikaevetööd, hea juurdepääs
• Nõmme ja Pirita — eramute vundamendi- ja aiakujundustööd, sageli pehmem pinnas
• Rae, Harku, Saku, Saue, Kiili ja Keila — suuremad krundid ja mahukamad kaevetööd, ruumi konteinerile jagub
• Uusarenduste piirkonnad, kus krundi tasandamisel tekib suurem kogus üleliigset pinnast

Kui objektil käib korraga nii pinnase kaevamine kui ka ehitustegevus, on mõistlik mõlemad konteinerid — pinnase ja ehitusjäätmete jaoks — planeerida koos, et need ei seisaks üksteisele ette.