Ehitusjärgne koristus pärast remonti ja ehitust

Ehitusjärgne koristus tähendab objekti viimist ehitusjärgsest seisukorrast kasutuskõlblikku seisu. Erinevalt tavakoristusest ei ole eesmärk säilitada juba puhast ruumi, vaid eemaldada ehitusprotsessi jäänused: tolm, mördi- ja krohvipritsmed, liimijäägid, värvitilgad, kleeplindi jäljed, kaitsekiled ning pakendid. Töö nõuab teistsuguseid vahendeid — tööstuslikku tolmuimejat, mitut vahetatavat lappi, spetsiifilisi puhastusaineid ja arusaama sellest, milline pind talub survet ja milline mitte.

Vajadus tekib tüüpiliselt kolmes olukorras. Esimene on kodune remont, mille lõpus soovib omanik kolida puhtasse ruumi ega taha veeta kahte nädalavahetust tolmuga võideldes. Teine on kinnisvara üleandmine — uusarenduse korter, renoveeritud büroo või äripind, mis tuleb anda üle ostjale, üürnikule või tellijale nõutud puhtuses. Kolmas on osaline remont juba kasutuses olevas hoones, kus tolm on levinud ka nendesse ruumidesse, kus töid ei tehtud.

Miks ehitustolm on tavatolmust keerulisem

Ehitustolm koosneb suures osas kipsist, tsemendist, liivast ja puidupurust. Osakesed on peened ja teravaservalised, mistõttu need püsivad õhus kaua ning settivad uuesti ka pärast esimest koristust. Kuivalt pühkides tõuseb tolm lihtsalt uuesti üles, märja lapiga hooletult üle tõmmates jätab liiv viimistletud pinnale kriimud. Just seetõttu tehakse ehitusjärgne koristus etappide kaupa ja alati ülalt alla, imades tolmu enne, kui pindadele niiskust lisatakse.

Praktikas tähendab see ka seda, et üks koristuskord ei pruugi lõpptulemust anda, kui objektil käib veel tööde järelparandus. Kui pärast koristust tullakse liiste lõikama või seina lihvima, algab tolmuprotsess otsast peale. Seepärast lepime alati kokku, millises seisus objekt koristuse hetkel on ja kas mõni töölõik on veel pooleli.

Töö maht sõltub objektist, kuid ehitusjärgse koristuse tüüpiline sisu on üsna stabiilne. Allolev loetelu näitab, mida ühelt korralikult tehtud remondijärgselt puhastuselt oodata võib.

• Ehitusprahi, pakendite, kilede ja materjalijääkide kokkukogumine ning objektilt välja viimine
• Kaitsekilede, maalriteibi ja kleebiste eemaldamine akendelt, ustelt ja pinkidelt
• Tolmuimemine tööstusliku tolmuimejaga: põrandad, seinad, laed, nurgad, karniisid
• Radiaatorite, ventilatsioonirestide, pistikupesade ja lülitite ümbruse puhastamine
• Akende, aknalaudade ja raamide pesu ning mörditäppide eemaldamine klaasilt
• Uste, uksepiitade, liistude ja trepipiirete puhastamine
• Sanitaarruumide põhjalik pesu: plaadid, vuugid, valamud, WC-potid, dušinurgad
• Köögimööbli pindade, kapiuste ja siseriiulite puhastamine
• Põrandate märgpesu materjalile sobiva vahendiga ja vajadusel korduspesu
• Lõppülevaatus koos tellijaga ning märgatud puuduste kohene parandamine

Mis jääb tavaliselt teenuse alt välja

Ehitusjärgne koristus ei asenda ehitustööd. Me ei tee viimistlusparandusi, ei värvi üle jäänud laike, ei paigalda liiste ega paranda kahjustatud pindu. Samuti ei eemalda me pinnale kõvaks kuivanud epoksüüdi, betooni või ehitusvahtu juhul, kui selle mahatoomine kahjustaks viimistlust — sellised kohad näitame tellijale ette ja lepime eraldi kokku, kas ja kuidas neid puhastada.

Ohtlikud jäätmed nagu värvi- ja lahustijäägid, liimid, hermeetikud ja asbesti sisaldav materjal vajavad eraldi käsitlust. Neid ei panda tavakonteinerisse ega segata muude ehitusjäätmete hulka. Kui koristuse käigus selliseid materjale leidub, eraldame need ja lepime kokku nõuetekohase üleandmise. Jäätmete edasise teekonna kohta saad täpsemalt lugeda prügi utiliseerimise lehelt.

Professionaalne ehitusjärgne koristus jaguneb kolmeks etapiks. Neid ei tehta korraga, sest iga etapp valmistab järgmise ette. Kui etapid segamini ajada, kulub aega rohkem ja tulemus jääb kehvem.

1. Jämekoristus

Esimeses etapis eemaldatakse kõik, mida saab käega või kühvliga kokku koguda: materjalijäägid, kipsitükid, puidujupid, pakendid, kilekotid, tühjad ämbrid ja vanad kaitsekatted. Sellest etapist tuleb tavaliselt suurim jäätmemaht ja just siin otsustatakse, kas praht mahub kottidesse ja kaubikusse või on mõistlikum tellida konteiner. Jämekoristuse lõpus peab põrand olema vaba, et järgmine etapp saaks ligi kõikidele pindadele.

2. Peenkoristus ehk tolmutöö

Teises etapis eemaldatakse tolm süsteemselt ülalt alla — lagi ja valgustite ümbrus, seinad, karniisid, aknaraamid, radiaatorid, liistud ja alles seejärel põrand. Kasutame tööstuslikku tolmuimejat filtriga, mis peab peent kipsitolmu kinni, mitte tavalist kodutolmuimejat, mis puhub osa tolmust ruumi tagasi. Kappide sisemused, sahtlid ja ventilatsiooniavad imetakse eraldi läbi, sest sinna kogunev tolm hakkab hiljem uuesti ruumi levima.

3. Viimistluskoristus

Kolmandas etapis pestakse pinnad märjalt ja viiakse ruum lõppseisu: aknad, klaaspinnad, uksed, sanitaartehnika, köögipinnad ja põrandad. Iga materjal saab oma vahendi — looduskivi ja puitparkett ei talu samu aineid mis keraamiline plaat. Lõpuks tehakse ülevaatus valguse käes eri nurkade alt, sest ehitustolmu triibud on näha just kaldvalguses. Vajadusel korratakse põrandapesu, kui esimene pesu tõi settinud tolmu veel pinnale.

Suurema objekti puhul teeme etapid järjest ruumide kaupa, et juba puhtaks saanud ala uuesti tolmuseks ei muutuks. Väiksema korteri puhul liigub meeskond läbi terve pinna korraga.

Korter ja eramaja pärast remonti

Kõige sagedasem tellija on pere, kelle korteri või maja remont on lõppenud ja kes soovib kolida puhtasse ruumi. Sellisel objektil on tüüpiliselt palju pakendeid, ülejäänud plaate ja laminaati, aknakilesid ja tolmu köögikappide sees. Töö kestab enamasti ühe tööpäeva, suurema eramaja puhul kaks. Kui remondi käigus jäi üle ka vana mööblit või kodutehnikat, saab need lasta samal ajal ära vedada — loe lähemalt vana mööbli äraveo lehelt.

Büroo ja äripind

Äripinna puhul on määrav tähtaeg: rentnik kolib sisse kindlal kuupäeval ja koristus peab mahtuma sageli õhtusesse või nädalavahetuse aknasse. Bürooruumides on rohkem klaaspindu, ripplagesid ja tehnikat, mis nõuab ettevaatlikku tolmutööd. Serveriruumide ja elektrikilpide läheduses töötame kuivalt ja kooskõlastame ligipääsu haldajaga.

Uusarendus ja objekti üleandmine

Uusarenduse korterite ja ridaelamute puhul on koristus üleandmise eeldus: ostja tuleb vastuvõtule ja märgib üles iga puuduse. Siin loeb detailitäpsus — aknaraamide vuugid, rõdupiirded, tehnoruumid, panipaigad ja trepikoja osa. Töötame arendaja või peatöövõtja ajakava järgi ning suudame katta mitu korterit järjest.

Korteriühistu üldpinnad

Kui majas on tehtud fassaadi-, katuse- või trepikojaremont, jääb üldkasutatavatesse ruumidesse tolm ja praht, mida ükski korteriomanik enda omaks ei pea. Ühistu saab tellida trepikoja, keldri ja hoovi koristuse ühe tööna. Suurema mahu puhul kombineerime selle konteinerite rendiga, et elanikud saaksid samal ajal keldriboksid tühjaks teha.

Ehitusjärgne koristus tekitab alati jäätmeid ja just siin jääb töö tihti pooleli: ruum saab puhtaks, aga hoovi jääb kümme kotti prahti. Sellepärast lepime juba pakkumise tegemisel kokku, kuidas jäätmed objektilt lahkuvad. Valik sõltub mahust, ligipääsust ja sellest, kas materjal on segunenud või liigiti.

• Väike maht (kuni paar kuupmeetrit): praht pakitakse kottidesse ja veetakse kaubikuga samal päeval ära
• Keskmine maht: kasutame veokit, laadime koristuse lõpus ja objektile ei jää midagi seisma
• Suur maht või pikk töö: toome objektile konteineri, mida saab täita kogu remondi ja koristuse vältel
• Segunenud ehitusjäätmed: käitlus on kallim, seepärast eraldame võimalusel puidu, metalli ja pakendid
• Ohtlikud jäätmed: eraldatakse, pakitakse ja antakse üle eraldi, mitte ühiskonteineriga

Kui remont alles algab, on enamasti mõistlik võtta konteiner kohe objekti algusfaasis. Nii ei kuhju praht korteris ega trepikojas ning koristusmeeskonnal on lõpus vähem jämetööd. Sobiva mahu valikul aitab konteinerite suuruste võrdlus, ehitusobjektile mõeldud lahenduse leiad ehitusjäätmete konteineri lehelt.

Hea ettevalmistus lühendab tööaega ja hoiab kokku raha, sest ehitusjärgset koristust hinnatakse suures osas ajakulu järgi. Enne meeskonna saabumist tasub teha järgmine.

• Veendu, et kõik ehitus- ja viimistlustööd on lõppenud, sealhulgas liistude paigaldus ja järelparandused
• Anna teada, millised materjalid on veel objektil ja mis neist tuleb alles hoida
• Märgi eraldi esemed, mida ei tohi ära visata — üle jäänud plaadid, värv, varuosad
• Kontrolli, et objektil on vesi ja elekter, sest tööstustolmuimeja ja pesu vajavad mõlemat
• Lepi kokku parkimine ja ligipääs: kaugus veokini mõjutab otseselt laadimisele kuluvat aega
• Teata lifti kasutamise reeglid ning kas trepikojas on vaja katteid või ajapiirangut
• Kui objekt on valve all, korralda võtmete üleandmine ja valvesüsteemi juhised

Kui remont on tehtud korterelamus, tasub naabreid ette teavitada — koristuspäeval käiakse trepikojas tihedalt ja hoovi paigutatakse ajutiselt veok. Enamik konflikte tekib just parkimisest ja liftist, mitte tööst endast.

Ühte fikseeritud hinda ehitusjärgsel koristusel ei ole, sest kaks sama ruutmeetrite arvuga objekti võivad nõuda väga erinevat ajakulu. Peamised tegurid on järgmised.

• Pinna suurus ja ruumide arv — rohkem eraldi ruume tähendab rohkem nurki ja üleminekuid
• Tolmu ja prahi hulk ehk see, kui palju jämekoristust on vaja enne pesu teha
• Pindade tüüp: klaas, looduskivi, puit ja matt värv nõuavad erinevat hoolt ja aega
• Akende arv ja ligipääsetavus, sealhulgas kas raamid on kaetud kilega
• Sanitaarruumide arv, sest plaatide vuugid ja dušinurgad on ajamahukad
• Jäätmete kogus ning see, kas kasutatakse kaubikut, veokit või konteinerit
• Objekti asukoht ja korrus, lifti olemasolu ning kaugus parkimiskohast
• Tähtaeg: õhtune, öine või nädalavahetuse töö planeeritakse eraldi

Pakkumise teeme objekti kirjelduse ja fotode põhjal — enamasti piisab paarist pildist igast ruumist ning infost, kas jäätmed on juba välja viidud. Suurema või ebamäärase objekti puhul käime enne pakkumist kohapeal. Teenuste üldise hinnaloogika ja veokulu komponendid on lahti kirjutatud hinnalehel.

1. Kirjelda objekti

Anna teada asukoht, pinna suurus, ruumide arv, tehtud tööde iseloom ja soovitud aeg. Kui saad lisada fotod, saame mahtu hinnata täpsemalt ja pakkumine tuleb realistlikum.

2. Saad pakkumise ja tööplaani

Vastuses on kirjas eeldatav ajakulu, meeskonna suurus, mida töö sisaldab ning kuidas jäätmed objektilt lahkuvad. Kui midagi ei ole vaja, jätame selle välja ja hind muutub vastavalt.

3. Lepime aja kokku

Fikseerime kuupäeva ja saabumise aja ning lepime kokku ligipääsu, võtmed ja parkimise. Vajadusel tuleme õhtul või nädalavahetusel, kui objekt on päeval hõivatud.

4. Töö ja üleandmine

Meeskond teeb koristuse etappide kaupa, laadib jäätmed ja käib lõpus objekti koos tellijaga üle. Kui midagi jäi kahe silma vahele, parandame selle kohe, mitte järgmisel visiidil.

Kui soovid kohe kirjaliku pakkumise, saada objekti andmed kontaktilehe vormi kaudu või helista — telefoni teel saab tavaliselt kohe öelda, kas soovitud kuupäev on vaba.

Teenindame kõiki Tallinna linnaosi ja Harjumaa suuremaid valdu. Piirkonna eripära mõjutab peamiselt logistikat: kesklinnas ja vanalinnas on kitsas ligipääs ning ajaline parkimispiirang, uusarendustes on ligipääs hea, aga objekte on korraga mitu, ja väiksemates valdades tuleb arvestada pikema sõidutee ning kaugema käitluskohaga.

• Kesklinn ja vanalinn — kitsad tänavad, ajapiiranguga peatumine, sageli lifti puudumine
• Põhja-Tallinn ja Kalamaja — palju renoveeritavaid puumaju, kus praht tuleb kanda hoovi kaudu
• Mustamäe, Lasnamäe, Õismäe — tüüpilised korterelamud, hea ligipääs, kuid piiratud parkimine
• Pirita, Nõmme ja Viimsi — eramud ja ridaelamud, sageli mahukam objekt ja rohkem pinda
• Rae, Saku, Harku, Saue, Kiili ja Keila — uusarendused ning eramud, planeerime sõidu ette

Kui remondiga on kaasnenud ka suurem jäätmemaht kogu majapidamises, on sageli mõistlik siduda koristus veoteenusega. Piirkondliku veo korralduse kohta saad rohkem teada Tallinna prügiveo lehelt.

Kogemus näitab, et enamik ülekulu tekib mitte koristusest endast, vaid planeerimisest. Neid vigu tasub vältida.

• Koristuse tellimine enne viimaseid töid — tolm tuleb tagasi ja töö tuleb osaliselt korrata
• Prahi kuhjamine ühte tuppa, kust see tuleb hiljem kitsast käigust välja kanda
• Kuiv pühkimine, mis paneb kipsitolmu uuesti õhku ja pikendab settimist
• Vale puhastusaine valik, mis jätab plekid või kahjustab puitparketti ja looduskivi
• Ehitusjäätmete panemine olmeprügi konteinerisse, mis toob kaasa lisatasu või koorma tagasilükkamise
• Vee ja elektri puudumine objektil, mille tõttu meeskond ootab või peab tagasi tulema
• Liiga optimistlik ajahinnang enne üleandmist — puhver päev enne vastuvõtmist tasub end alati ära

Sarnaseid teenuseid on mitu ja piir võib esmapilgul jääda ähmaseks. Lühidalt: ehitusjärgne koristus tegeleb ehitusprotsessi jäänustega valmis ruumis, üldine koristusteenus tegeleb objekti või territooriumi puhastamisega laiemalt ning tühjendusteenus tegeleb esemete ja sisustuse eemaldamisega.

• Ehitusjärgne koristus — tolm, pritsmed, teibijäljed ja pakendid pärast remonti või ehitust
• Koristusteenused — keldrid, laod, parklad, territooriumid ja üldine praht ilma remondita
• Korteri tühjendamine — kogu sisustuse ja isiklike asjade eemaldamine ruumist
• Objekti tühjendamine — suurema hoone, lao või äripinna vabastamine kasutuses olnud varast
• Ehitusjäätmete äravedu — materjali ja rusu vedu objektilt ilma pindade puhastamiseta

Sageli tellitakse need kombineeritult: kõigepealt tühjendatakse ruum, seejärel veetakse jäätmed ära ja lõpuks tehakse ehitusjärgne koristus. Ühe tellimusena on see odavam kui kolm eraldi sõitu, sest logistikat saab planeerida ühe tööpäeva sisse. Raskete esemete tõstmiseks saab lisaks kaasata laadimisteenuse.