Jäätmete äravedu
Jäätmete äravedu Tallinnas ja Harjumaal
Jäätmete äravedu puudutab väga erinevaid jäätmeliike — segaolmejäätmetest ja pakenditest kuni ehitus-, puidu- ja aiajäätmeteni. See leht aitab mõista, millised jäätmeliigid eristuvad, kuidas neid enne äravedu sortida ja üle anda, ning kuidas erineb kodumajapidamise ja ettevõtte jäätmete äravedu. Kui teed sisu järgi juba täpsemat plaani, aitame valida ka õige konteineri ja korraldame äraveo Tallinnas ning kogu Harjumaal.
- Piirkond
- Tallinn ja kogu Harjumaa
- Konteinerid
- 6, 8, 10, 12, 15 ja 20 m³
- Kliendid
- Eraisikud, ettevõtted ja korteriühistud
- Jäätmeliigid
- Olme-, ehitus-, puidu-, haljastus- ja segajäätmed
Jäätmeliigi järgi lahendus
Aitame määrata, millisesse jäätmeliiki materjal kuulub, ja pakume selle põhjal sobiva konteineri.
Konteiner objektile
Toome konteineri kohale nii eramaja hoovi, korteriühistu territooriumile kui ettevõtte tootmispinnale.
Äri- ja erakliendile
Korraldame jäätmete äravedu nii ühekordse tellimusena kui pikemaajalise koostööna ettevõtetele.
Tallinn ja Harjumaa
Sõidame kohale kõikjal Tallinnas ja Harjumaa valdades.
Jäätmete äravedu on lai mõiste, mis hõlmab väga erinevat tüüpi materjale — kodumajapidamise segaolmejäätmed, ettevõtte tootmisjäägid, ehituselt ja remondilt üle jäänud praht, samuti aia- ja haljastusjäätmed. Enne kui jäätmed konteinerisse laaditakse ja ära veetakse, tasub mõista, millisesse jäätmeliiki materjal kuulub — sellest sõltub, millist konteinerit vajad, kuidas materjali enne üleandmist sortida ja millised nõuded üleandmisel kehtivad.
See leht on mõeldud selleks, et anda ülevaade jäätmeliikidest ja nende käitlemise loogikast — mitte konkreetsest teenusest nagu prügi äravedu üldiselt või jäätmete utiliseerimine, vaid sellest, kuidas jäätmed jaotuvad, mida iga liik endast kujutab ja kuidas neid enne äravedu ette valmistada. Kui otsid infot konteineri tellimise või hinna kohta, leiad selle meie teistelt lehtedelt — siin keskendume jäätmeliikidele endile.
Nii eraisikutel kui ettevõtetel tuleb jäätmete äraveo korraldamisel arvestada mõne ühise põhimõttega: jäätmed tuleb võimalusel liigiti koguda, üleandmisel peab olema selge, mis liiki materjaliga on tegemist, ning suuremate koguste puhul on mõistlik juba ette planeerida, kui palju ja millist tüüpi jäätmeid tekib. Alljärgnevalt käime läbi peamised jäätmeliigid, selgitame sortimise loogikat ning kirjeldame, kuidas äravedu ettevõttele ja eraisikule erineb.
Mis kuulub jäätmete mõiste alla
Jäätmed on üldnimetus kõigele, millest omanik on loobunud, mida ta kavatseb ära anda, või mille edasine kasutamine ei ole enam otstarbekas. Praktikas tähendab see väga laia ringi materjale — alates köögis tekkivast olmeprügist kuni ehitusplatsile jäänud praahini. Jäätmete äravedu kui teenus tähendab selle materjali kogumist, konteinerisse laadimist ja üleandmist edasiseks käitluseks.
Kuna jäätmete koostis mõjutab otseselt seda, kuidas materjali edasi käideldakse, on mõistlik jäätmed juba tekkekohas liikideks eristada. Mida täpsemalt jäätmeliik enne äravedu teada on, seda lihtsam on valida sobiv konteiner ja korraldada üleandmine ilma hilisemate lisatöödeta.
Peamised jäätmerühmad
- Olmejäätmed — kodumajapidamises ja büroos tekkiv igapäevane praht.
- Ehitus- ja remondijäätmed — praht, mis tekib ehitus-, lammutus- ja remonditöödel.
- Puidujäätmed — lauad, alused, mööbel ja muu puitmaterjal.
- Haljastusjäätmed — muru, lehed, oksad ja muu taimne materjal.
- Suuremõõtmelised jäätmed — vana mööbel, madratsid ja muud mahukad esemed.
- Tootmis- ja pakendijäätmed — ettevõtte tegevusest tekkiv jääkmaterjal.
Olmejäätmed ja segaolmejäätmete äravedu
Olmejäätmed on kodumajapidamises, korteris või büroos igapäevaselt tekkiv praht, mida ei liigitata muude jäätmeliikide alla. Segaolmejäätmete äravedu tähendab, et need jäätmed veetakse ära ühise koormana, kuna neid ei ole otstarbekas või võimalik enam edasi sortida.
Mis kuulub segaolmejäätmete hulka
- Köögis tekkiv olmeprügi, mida ei saa taaskasutada
- Määrdunud pakendid, mida ei saa puhastada ega taaskasutusse suunata
- Väiksemad esemed, mis ei sobi muude jäätmeliikide alla
- Koristuse käigus tekkiv segapraht, kui täpsem sortimine pole otstarbekas
Suurema koguse olmejäätmete puhul, näiteks korteriühistu territooriumil või ürituse järgselt, on mõistlik kasutada konteinerit, mitte tavapäraseid prügikaste. See on eriti aktuaalne siis, kui igapäevane jäätmeveograafik ei kata ajutiselt suurenenud koguseid.
Jäätmete sortimine enne äravedu
Jäätmete liigiti kogumine on nii keskkonna kui ka äraveo korralduse seisukohast oluline. Kui erinevad jäätmeliigid on juba tekkekohas eraldi hoitud, on hilisem käitlemine lihtsam ja materjali saab suuremas mahus suunata taaskasutusse.
Mida tasub eraldi hoida
- Puhas puit eraldi värvitud, lakitud või immutatud puidust
- Ehitusprahti liikide kaupa — betoon, kivi, kips, segapraht
- Haljastusjäätmed eraldi tihedamast puidujäätmest
- Suuremõõtmelised esemed eraldi tavalisest olmeprügist
- Ohtlikud jäätmed alati eraldi — need vajavad omaette käitlust
Kui sortimine ei ole ajapuudusel täies mahus võimalik, tasub vähemalt eraldada kõige selgemalt eristuvad materjalid, näiteks puit ja ehituspraht, või ohtlikud jäätmed muust materjalist. Isegi osaline eelsortimine muudab edasise käitluse lihtsamaks ja aitab hoida kulud kontrolli all.
Jäätmete äravedu eraisikule
Eramaja, korteri või suvila juures tekib jäätmete äraveo vajadus enamasti seoses ühekordse olukorraga — suurkoristus, kolimine, remont, aiatööd või vana mööbli väljavahetamine. Sellisel juhul on tavapärasest jäätmeveost mugavam tellida konteiner, mis lubab kogu materjali korraga koguda ja siis korraga ära vedada.
- Suurpuhastuse ja kolimise käigus tekkiv segapraht ja vana mööbel
- Remondil tekkiv ehitusjääde koos vanade materjalidega
- Hoovi ja aia korrastamisel tekkiv haljastus- ja puidujääde
- Kortermaja üldkasutatavate ruumide koristusel tekkiv jääde
Eraisiku jaoks on kõige mugavam kirjeldada juba päringus, mis liiki jäätmed enamuses on ja kui suur on hinnanguline kogus — see aitab kohe soovitada sobiva suurusega konteineri.
Jäätmete äravedu ettevõttele
Ettevõtte jäätmete äravedu erineb eraisiku tellimusest eelkõige jäätmete regulaarsuse ja koguse poolest. Tootmis-, kaubandus- ja teenindusettevõtetel tekib jäätmeid pidevalt ning nende käitlemine peab olema korraldatud selliselt, et see ei häiriks igapäevast tööd.
Levinud olukorrad ettevõtetes
- Tootmisjäägid ja pakendijäätmed, mis tekivad pidevalt tootmisprotsessi käigus
- Ladude ja logistikakeskuste puitalused ning pakkematerjal
- Kaupluste ja teeninduspindade regulaarne pakendi- ja olmejääde
- Kontoripindade koristusel ja renoveerimisel tekkiv segapraht
- Ehitus- ja remondiettevõtete objektidelt kogunev jääde
Ettevõtte puhul on sageli mõistlik leppida kokku konteineri pikem seisuaeg territooriumil, et jäätmed saaks koguda järk-järgult ning konteiner tühjendada ja vahetada vastavalt vajadusele. Regulaarsema koostöö korral on ka äraveo graafikut lihtsam ette planeerida.
Dokumentatsioon ja üleandmine
Ettevõtte jäätmete üleandmisel on tavapärane, et koostatakse üleandmist kinnitav dokumentatsioon, mis kajastab jäätmeliiki ja kogust. See on eriti oluline suuremate koguste ja regulaarse koostöö puhul, kus ettevõttel on vaja oma jäätmekäitlust nõuetekohaselt jälgida ja tõendada.
Jäätmete äravedu korteriühistutele
Korteriühistute puhul on jäätmete äravedu tihti seotud kas suurpuhastusega, hoovi korrastamisega või olukorraga, kus tavapärane prügiveograafik ei kata ajutiselt suurenenud jäätmekogust — näiteks üldkoosoleku järel toimuva koristuse või mitme korteri samaaegse remondi ajal.
- Ühiste ruumide ja keldrite koristusel tekkiv segapraht
- Mitme korteriomaniku korraga tehtava remondi jääde
- Hoovi ja territooriumi korrastamisel tekkiv haljastus- ja puidujääde
- Vana mööbli ja suuremõõtmeliste esemete äravedu, kui need on kogunenud keldrisse või hoovi
Sellistel juhtudel on mõistlik konteiner tellida ajutiselt, teavitada elanikke selle asukohast ja kasutamise reeglitest ning leppida kokku, milliseid jäätmeliike sinna panna tohib.
Millise konteineri valida jäätmeliigi järgi
Konteineri suurus sõltub eelkõige sellest, milline jäätmeliik on ülekaalus ja kui suur on hinnanguline kogus. Segaolmejäätmed ja kerge materjal võtavad enamasti rohkem ruumi kui tihedad ehitusjäätmed, mistõttu tasub arvestada nii mahu kui materjali tihedusega.
- 6 m³ — väiksem kogus segaolmejäätmeid, üksikuid mööbliesemeid
- 8 m³ — korteri või väiksema maja suurkoristuse jääde
- 10 m³ — keskmise remondi või hoovikoristuse jäätmed
- 12 m³ — korteriühistu ühiskoristuse või väiksema ettevõtte jäätmed
- 15 m³ — suurema mahuga tootmis- või ehitusobjekti jäätmed
- 20 m³ — mahukas jäätmekogus, näiteks pikema perioodi jooksul kogunenud tootmisjääk
Kui jäätmed jagunevad selgelt eri liikideks, näiteks olmejääde ja ehituspraht koos, tasub kaaluda mitut väiksemat konteinerit ühe suure asemel — nii on üleandmine ja edasine käitlus korrektsem.
| Maht | Sobib tööks |
|---|---|
| 6 m³ | Väiksem remont, korteri tühjendamine ja kodused koristustööd. |
| 8 m³ | Vannitoa või köögi remont, väiksemad ehitusjäätmed. |
| 10 m³ | Korteri kapitaalremont ja suurjäätmete äravedu. |
| 12 m³ | Eramaja remont, kolimine ja suurpuhastus. |
| 15 m³ | Ehitusobjekt ja mahukamad, kergemad jäätmed. |
| 20 m³ | Suured ehitus- ja lammutustööd ning objekti tühjendamine. |
Ohtlikud ja erikäitlust vajavad jäätmed
Osa jäätmetest ei sobi tavalisse jäätmete äraveo konteinerisse, kuna need vajavad omaette käitlust. Selliste jäätmete olemasolust tuleb äraveo tellimisel kindlasti eraldi teada anda.
- Värvi-, laki- ja kemikaalijäägid ning nendega kokku puutunud pakendid
- Akud, patareid ja elektroonikaromud
- Asbesti sisaldavad materjalid, näiteks eterniit
- Immutatud ja survetöödeldud puit, mis vajab eraldi käitlust
- Õlijäägid ja õliga saastunud materjalid
Kui objektil on selliseid jäätmeid, kirjelda see juba päringus — nii saame anda teada, kas ja kuidas nende äravedu korraldada.
Kuidas jäätmete äravedu tellida
1. Jäätmeliigi ja koguse kirjeldus
Anna teada, millist tüüpi jäätmeid tegemist on — olmejäätmed, ehitusjäätmed, puit, haljastusjääde või nende kombinatsioon — ning hinnanguline kogus. See on aluseks konteineri suuruse valikule.
2. Konteineri suuruse ja asukoha kokkulepe
Konteineri suurus valitakse jäätmeliigi ja koguse järgi. Samuti lepitakse kokku, kuhu objektil konteiner paigutatakse, arvestades ligipääsu veokile.
3. Kohaletoomine
Konteiner tuuakse objektile kokkulepitud ajal. Ettevõtte tellimuse puhul lepitakse tihti kokku ka pikem seisuaeg territooriumil.
4. Täitmine ja liigiti hoidmine
Jäätmed laaditakse konteinerisse vastavalt kokkulepitud liigile. Kui objektil tekib mitut liiki jäätmeid, on soovitatav need juba laadimisel eristada.
5. Äravedu ja üleandmine
Täitunud konteiner veetakse ära ja jäätmed antakse üle edasiseks käitluseks. Ettevõtte tellimuse korral vormistatakse vajadusel üleandmist kinnitav dokumentatsioon.
Sagedasemad vead jäätmete äraveo korraldamisel
- Erinevate jäätmeliikide segamine ühte konteinerisse ilma sellest teada andmata.
- Ohtlike jäätmete lisamine tavajäätmete hulka.
- Konteineri suuruse alahindamine, mistõttu kulub aega täiendava veo korraldamisele.
- Ligipääsu ja paigutuskoha kokku leppimata jätmine enne konteineri kohaletoomist.
- Ettevõtte puhul jäätmete tekkekoha ja liigi eelneva ülevaate puudumine, mis raskendab õige lahenduse pakkumist.
Enamik neist vigadest on hõlpsasti välditav, kui jäätmeliik ja kogus on juba päringus võimalikult täpselt kirjeldatud.
Jäätmete äravedu Tallinnas ja Harjumaal
Korraldame jäätmete äravedu kogu Tallinnas ja Harjumaa vallades — nii eraisikutele, korteriühistutele kui ettevõtetele. Piirkonna tundmine aitab planeerida sobiva veoaja ja arvestada kohapealse ligipääsuga, olgu tegemist kesklinna kitsa hooviga, tööstuspargi territooriumiga või Harjumaa maapiirkonna krundiga.
Täpne hind kujuneb jäätmeliigi, koguse ja objekti asukoha põhjal — vaata täpsemat hinnakirja ja mõjutegureid meie hinnalehelt.
Seotud teenused
KKK
Korduma kippuvad küsimused
Jäätmete äravedu tähendab materjali kogumist ja transportimist objektilt edasisele üleandmisele. Utiliseerimine ehk käitlemine on protsess, mis toimub pärast äravedu — sinna kuulub näiteks sortimine, ringlusse suunamine või muu käitlusviis. See leht keskendub sellele, milliseid jäätmeliike eristatakse ja kuidas neid äraveoks ette valmistada.
Segaolmejäätmed on kodumajapidamises või büroos tekkiv igapäevane praht, mida ei liigitata muude jäätmeliikide alla ja mida ei ole otstarbekas eraldi sortida. Suurema koguse puhul, näiteks suurkoristuse käigus, on mõistlik tellida nende jaoks eraldi konteiner.
Täielik sortimine ei ole alati kohustuslik, kuid on soovitatav — see teeb edasise käitluse lihtsamaks ja aitab suunata rohkem materjali taaskasutusse. Kindlasti tasub eraldi hoida selgelt eristuvad liigid, näiteks puit, ehituspraht ja ohtlikud jäätmed.
Ettevõtte jäätmed tekivad tavaliselt regulaarselt ja suuremas mahus, mistõttu on sageli mõistlik leppida kokku konteineri pikem seisuaeg ja regulaarne vahetusgraafik. Ettevõtte puhul vormistatakse tihti ka üleandmist kinnitav dokumentatsioon. Eraisiku tellimus on enamasti seotud ühekordse olukorraga, näiteks kolimise või remondiga.
Soovituslik on need hoida lahus, sest ehitusjäätmed ja olmeprügi käideldakse erinevalt. Kui objektil tekib mõlemat, anna sellest päringus teada — nii saame soovitada, kas vajad üht suuremat konteinerit või mitut eraldi konteinerit.
Ei, ohtlikud jäätmed, nagu värvi- ja kemikaalijäägid, patareid, õlijäägid või asbesti sisaldav materjal, vajavad eraldi käitlust. Kui objektil selliseid jäätmeid on, palun anna sellest kindlasti päringus teada.
See sõltub jäätmeliigist ja kogusest. Väiksema koristuse jaoks sobib enamasti 6–8 m³, keskmise remondi või hoovikoristuse jaoks 10–12 m³ ning suurema tootmis- või ehitusmahu korral 15–20 m³ konteiner.
Jah, korteriühistud tellivad jäätmete äravedu tihti seoses suurpuhastuse, hoovi korrastamise või mitme korteri samaaegse remondiga. Konteineri saab tellida ajutiselt ja vajaduse korral ka mitmeks päevaks territooriumile jätta.
Jah, korraldame jäätmete äravedu kogu Tallinnas ja Harjumaal, sealhulgas maapiirkonna kruntidel ja väiksemates valdades.
Täpne hind kujuneb jäätmeliigi, koguse, konteineri suuruse ja objekti asukoha alusel. Hinnategureid ja näidishindu näed meie hinnalehelt.
Jah, need on jäätmeliigid teiste seas. Kui sul tekib peamiselt puitmaterjali või aiajäätmeid, tasub kirjeldada seda juba päringus, et saaksime soovitada sobiva lahenduse vastavalt materjali koostisele.
Täpne kogus ei pea olema teada, kuid hinnanguline maht ja jäätmeliik aitavad kiiremini valida sobiva konteineri suuruse. Vajadusel oskame nõu anda ka koguse hindamisel objekti kirjelduse põhjal.
Küsi pakkumist
Vajad konteinerit või prügi äravedu?
Kirjelda meile oma vajadust ja leiame sobiva lahenduse.