Prügivedu Viimsis

Prügivedu Viimsis tähendab kogu protsessi konteineri kohaletoomisest kuni jäätmete üleandmiseni käitlejale. Sul on vaja anda teada objekti aadress, jäätmeliik ja soovitud aeg — ülejäänu, sealhulgas sobiva konteineri suuruse valik ja veokorra planeerimine, on meie ülesanne.

Kuna Viimsi vald koosneb suures osas eramutest ja ridaelamutest, erineb siinne prügivedu näiteks Tallinna kortermajade piirkonnast eelkõige selle poolest, et konteiner paigutatakse enamasti krundi enda sisse, mitte tänavaruumi. See annab rohkem paindlikkust, kuid toob kaasa oma nõuded — krundile viiv sissesõidutee peab olema piisavalt lai ja tugev, et konksveok saaks konteineri turvaliselt maha ja hiljem peale tõsta.

Kuna vald kasvab kiiresti, on paljudel objektidel juurdepääsutee ise alles hiljuti valminud või koguni ehitusjärgus. Sellisel juhul tasub juba tellimuse tegemisel öelda, kas sissesõidutee on kaetud asfaldi, kivisillutise või kruusaga — see mõjutab, kuidas veok krundile manööverdab ja kuhu konteineri täpselt jätame.

Kellele teenus sobib

• Eramuomanikele, kes ehitavad uut maja või teevad viimistlustöid.
• Peredele, kes ehitavad endist suvilat ümber aastaringseks elamiseks.
• Ehitus- ja remondifirmadele, kelle objekt asub Viimsi poolsaarel.
• Ridaelamute ja korteriühistutele, kes korraldavad hoovikoristust.
• Aiaomanikele, kellel koguneb hooajaliselt haljastusjäätmeid.

Miks kiire kasv mõjutab prügivedu

Viimsi valla kiire areng tähendab, et samal tänaval võib korraga käia mitu erinevat tegevust — üks maja alles ehitatakse, teises tehakse siseviimistlust ja kolmandas rajatakse aeda. See tähendab, et konteinerveokite liiklus on mitmel Viimsi tänaval tihedam, kui esmapilgul arvata võiks, ning ajastuse kokkuleppimine on sama oluline kui suuremas linnas.

Lisaks uute majade ehitusele on Viimsis palju vanu suvilaid ja aiamaju, mida praegu ümber ehitatakse aastaringseks elukohaks. Selliste objektide puhul tuleb sageli lammutada vana sisemine viimistlus, vahetada välja katusekate või uuendada vundamenti, mis kõik tekitab erineva koostisega ehitusjäätmeid — see on põhjus, miks küsime alati täpsustavaid küsimusi juba päringu etapis.

Viimsi vald ei ole ühtne tervik — poolsaare eri osad erinevad hoonestuse tiheduse, teede seisukorra ja väljakujunemise etapi poolest, mistõttu tasub prügiveo planeerimisel arvestada konkreetse asumi eripäraga.

Haabneeme

Haabneeme on Viimsi valla kõige tihedamalt asustatud keskus, kus kõrvuti paiknevad korterelamud, ridaelamud ja üksikud eramud. Siin on liiklus elavam ja parkimiskohti napib, mistõttu tuleb konteineri asukoht valida nii, et see ei sega elanike igapäevast parkimist ega poodide-teenuste ligipääsu.

Pringi

Pringi on viimastel aastatel kiiresti kasvanud uute ridaelamute ja eramute piirkond, kus paljud sissesõiduteed ja tänavad on alles hiljuti valminud. Konteineri paigutamisel tuleb siin sageli arvestada sellega, et haljasala on äsja rajatud ja kergesti kahjustatav — valime asukoha eelistatult sillutatud pinnale.

Randvere

Randvere on rahulikum eramupiirkond suuremate kruntidega, kus ligipääs on enamasti hea, kuid osad teed on ikka veel kruusakattega. Kuiva ilmaga tolmab kruusatee veoki liikumisel rohkem, niiske ilmaga võib pehme pinnas raskendada konteineri mahalaadimist — sellepärast tasub ilmastikuga arvestada eriti sügis- ja kevadperioodil.

Püünsi

Püünsis on ehitustegevus jätkuvalt aktiivne ning piirkonnas leidub nii valminud maju kui alles pooleliolevaid krunte. Uute elamurajoonide siseteed on kohati kitsad ja jagatud mitme kinnistu vahel, mistõttu lepime konteineri toomise ja äraveo aja kokku nii, et see ei jää risti teiste objektide transpordiga.

Miiduranna ja Tammneeme

Miiduranna ja Tammneeme jäävad valla põhjaossa, mereäärsete kruntidega, kus mitmed endised suvilad on viimastel aastatel muutunud aastaringseks elukohaks. Siin on mereäärne tuul ja liivane pinnas omaette teguriks — kerge materjal, näiteks isolatsioonijäätmed või kile, tuleb konteineris korralikult kinnitada, et tuul neid laiali ei kannaks.

Kokkuvõttes ei ole Viimsi vallas kaht täpselt sarnast objekti — igal asumil on oma teede seisukord, hoonestuse tihedus ja arengufaas. Seetõttu küsime tellimuse vastuvõtmisel alati täpset aadressi, mitte ainult üldist piirkonda, sest see mõjutab otseselt, millist veokit kasutame ja millise ajakavaga liigume.

1. Päring ja objekti kirjeldus

Anna teada objekti aadress, asum, jäätmeliik ja ligikaudne kogus. Kui tegemist on uue ehitusega, on kasulik mainida ka, mis etapis ehitus parasjagu on — see aitab valida sobiva suurusega konteineri juba enne kohapeale tulekut.

2. Konteineri suuruse ja asukoha valik

Arutame läbi, kuhu konteiner täpselt paigutada — krundi sissesõiduteele, hoovi äärde või mõnel juhul tänava serva, kui krunt on veel liiga sassis. Uusarenduste piirkonnas võtame arvesse ka seda, kas sissesõidutee on juba lõplikult valmis või alles ehitusjärgus.

3. Kohaletoomine

Konteiner tuuakse kohale konksveokiga kokkulepitud ajal. Viimsi kaugemate asumite, näiteks Tammneeme või Randvere puhul, arvestame veidi pikema sõiduajaga Tallinnast, mis kajastub ka ajakava kokkuleppimisel.

4. Täitmine

Konteineri saab täita ise või tellida koos laadimisteenusega, mille puhul meie meeskond tuleb kohale ja teeb raske töö ära. See on mugav lahendus näiteks suvila lammutamisel tekkiva vana sisustuse ja ehitusjäätmete puhul.

5. Äravedu ja käitlus

Kokkulepitud ajal veetakse konteiner minema ja jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale. Materjal sorteeritakse ja suunatakse võimalusel taaskasutusse, ülejäänu käideldakse nõuetekohaselt.

Kui palju aega tellimiseks arvestada

Lihtsama objekti puhul, kus krundile pääseb takistusteta ligi, saame prügiveo Viimsis sageli korraldada juba paari tööpäeva jooksul. Kui juurdepääsutee on kitsas, ühiskasutuses või alles ehitusjärgus, tasub tellimust teha veidi varem, et jõuaksime asukoha ja ajakava rahulikult läbi mõelda.

Suur osa Viimsi valla uutest elamurajoonidest on üles ehitatud nii, et mitu kinnistut jagavad ühist juurdepääsuteed. See on mugav igapäevaseks liiklemiseks, kuid seab konteinerveokile omad piirangud — tee peab olema piisavalt lai, et veok saaks manööverdada ilma naaberkruntide sissesõite blokeerimata.

• Kontrolli ühistee laiust ja pöörderaadiust enne konteineri tellimist.
• Teavita naabreid, kui konteiner jääb ajutiselt ühiskasutuses olevale teele.
• Vali konteinerile koht, mis ei blokeeri teiste kinnistute sissesõitu.
• Kitsa erateega objektidel lepi kokku täpne kellaaeg, et vältida kohtumist teiste sõidukitega teel.
• Kui tee on kruusakattega, arvesta, et vihmase ilmaga võib pinnas olla pehmem ja veok vajab kindlamat pinnast.

Uute elamurajoonide puhul, kus tee ehitus ei ole veel lõplikult valminud, tasub sellest kindlasti juba päringus rääkida. Mõnel juhul on mõistlik paigutada konteiner ajutiselt lähima valmis teeosa äärde, selle asemel et riskida poolvalmis tee kahjustamisega raske veokiga.

Uue sillutise ja muru kaitsmine

Paljudel Viimsi uusehitistel on sissesõidutee ja haljasala rajatud alles hiljuti, mistõttu on need eriti tundlikud raske koormuse suhtes. Konteineri asukoha valimisel eelistame kõva pinnaga ala, näiteks kivisillutist või asfaltkatet, mitte äsja rajatud muru — kui sobivat kõva pinda krundil pole, arutame koos, kuhu konteiner kõige vähem kahjustusi tekitades paigutada.

Kui krundil on ainult üks sissesõidutee ja see on samal ajal ka ainus juurdepääs majja, planeerime konteineri asukoha ja äraveo aja nii, et pere saaks kogu töö vältel autoga õue ja tagasi liikuda ilma suuremate takistusteta.

Prügivedu Viimsis hõlmab väga erinevaid jäätmeliike — uusehitiste ehitusjäätmed, vanade suvilate lammutusjäätmed, viimistlustöödel tekkiv praht ja eramukruntide haljastusjäätmed. Konteineri suuruse valik sõltub eelkõige sellest, kui palju ja mis liiki jäätmeid tekib.

• Ehitusjäätmed uusehitistelt — kipsplaat, puit, isolatsioonimaterjal, pakendid.
• Lammutusjäätmed vanade suvilate ümberehitusel — vana viimistlus, aknad, uksed.
• Viimistlustööde jäätmed — plaadid, parkett, värvijäägid pakendis, tapeet.
• Haljastusjäätmed — oksad, hekilõikus, muru ja lehed eramukruntidel.
• Kolimise ja suurpuhastuse segaprügi ning vana mööbel.

Ohtlikud jäätmed, nagu värvid, õlid, patareid ja elektroonika, ei kuulu tavalisse konteinerisse ja vajavad eraldi käitlust — anna nendest juba päringus teada, et saaksime need õigesti arvestada.

Viimsi eri asumites on ka jäätmete tüüpiline koostis erinev. Haabneeme ja Pringi uusehitistelt tuleb valdavalt puhast ehitusjäätmete segu ja pakendimaterjali, Randvere ja Püünsi suuremate kruntide puhul lisandub palju haljastusjäätmeid, ning Miiduranna ja Tammneeme suvilate ümberehitusel tuleb sageli vana puitmaterjali koos varasema viimistlusega. Kui teame juba päringu põhjal, millise asumi ja tööga on tegemist, oskame kohe pakkuda sobivaima konteineri suuruse.

Viimsi vald on tuntud oma suurte eramukruntide ja rohke haljastuse poolest, mistõttu on haljastusjäätmete äravedu siin igapäevane vajadus. Kevadel koguneb kruntidele eelmise hooaja lehti ja oksi, suvel hekilõikust ja niidetud muru, sügisel jällegi lehti ja langenud oksi tormituultelt.

Mereäärne tuul ja hooajalisus

Viimsi poolsaare mereäärne asukoht toob kaasa tugevamad tuuled kui sisemaal, mis tähendab, et tormide järel koguneb kruntidele sageli rohkem murdunud oksi ja mahalangenud lehestikku kui varjulisemas piirkonnas. See mõjutab ka seda, millal haljastusjäätmete äravedu kõige rohkem vajatakse — sügiseste ja talviste tormide järel kasvab tellimuste hulk märgatavalt.

Liivase pinnasega kruntidel on ka aiatööde iseloom veidi teistsugune — kergemat pinnast on lihtsam kaevata, kuid tuule käes kuivab muld kiiresti, mistõttu paljud omanikud teevad suuremat haljastuskorrastust just niiskematel kevad- ja sügisperioodidel, mil ka konteineri tellimused on tihedamad.

• Hekilõikusest ja oksarpimest tekkiv rohke ja kobav materjal.
• Niidetud muru ja lehed suuremate kruntide hooldusel.
• Torminud puude ja põõsaste jäänused.
• Vana aia või terrassi lammutamisel tekkiv puitmaterjal koos haljastusjäätmetega.

Kuna haljastusjäätmed võtavad konteineris tihti rohkem ruumi, kui esmapilgul näib, tasub suurema hekilõikuse või oksavirna puhul valida pigem suurem konteiner kui hiljem teist korda tellida.

Kuna Viimsi vallas käib pidevalt uute majade ehitus, moodustavad ehitusjäätmed suure osa siinsest prügiveost. Karbi valmimise järel tekib suures koguses pakendijäätmeid, isolatsioonimaterjali jääke ja puidujuppe, viimistlusfaasis lisanduvad kipsplaadi, plaadi ja parketi jäätmed.

Ehitusfirmadele, kes teenindavad korraga mitut Viimsi objekti, pakume järjepidevat konteinerite vahetust — konteiner täitub, veetakse ära ja tühi tuuakse asemele, ilma et objektil peaks jäätmed vahepeal maapinnale kuhjuma. See on eriti oluline just uusarenduste piirkonnas, kus mitu maja valmib samal ajal ning platsil peab jääma ruumi ka teistele töödele.

Vanade suvilate ümberehitus

Miiduranna ja Tammneeme kandis, aga ka mujal Viimsi vallas, ehitatakse praegu palju endisi suviseid aiamaju ümber aastaringseks elukohaks. Sellisel juhul tuleb sageli lammutada vana siseviimistlus, vahetada aknad ja uksed ning mõnikord uuendada ka katusekatet — kõik see tekitab erineva koostisega jäätmeid, mille jaoks valime konteineri suuruse vastavalt tööde mahule.

Kui ümberehitus toimub etapiviisiliselt mitme aasta jooksul, nagu suvilate puhul sageli juhtub, saab konteinerit tellida ka korduvalt — iga töölõigu järel eraldi, selle asemel et hoida ühte suurt konteinerit krundil terve ehitusperioodi jooksul.

Prügiveo hind Viimsis kujuneb sarnaselt teiste piirkondadega — peamised tegurid on konteineri suurus, jäätmeliik ja kogus. Täpsed hinnad koos konteinerite suurustega leiad meie hinnalehelt.

• Konteineri suurus — 6, 8, 10, 12, 15 või 20 m³.
• Jäätmeliik — ehitusjäätmed, haljastusjäätmed ja segaprügi käideldakse erinevalt.
• Rendiperioodi pikkus objektil.
• Ligipääsu keerukus — kitsas eratee või uusarenduse pooleliolev tee võib logistikat mõjutada.
• Kas lisandub laadimisteenus või mitte.

Kuna Viimsi vallas on kaugused erinevate asumite vahel üsna suured — Rohuneeme tee ääres asuvast objektist kuni Tammneemeni võib sõiduaeg olulisel määral erineda —, koostame pakkumise alati konkreetse aadressi põhjal, et arvestada nii sõidukauguse kui objekti eripäraga.