Maja tühjendamine eramajas ja talumajas

Maja tühjendamine tähendab kogu kinnistul asuva vara ja jäätmete läbivaatamist, sorteerimist ning ärivedu — mitte üksnes ühe toa või ühe koormatäie viimist. Eesmärk on jõuda olukorrani, kus maja ja selle õueala on tühjad ning valmis müügiks, üleandmiseks, renoveerimiseks või lammutuseks.

Enamasti tellitakse maja tühjendamine seetõttu, et maja on müügiprotsessis, pärandvarana saadud ja vajab korrastamist, seisnud pikemalt kasutuseta või tuleb enne suuremat remonti täiesti tühjaks teha. Igal juhul on ühine joon see, et hoone sees ja õuel on rohkem vara, kui üksik omanik jõuaks üksinda läbi töötada.

Mille poolest maja tühjendamine korteri omast erineb

Korteri tühjendamisel piirdub töö tavaliselt paari toa ja köögiga, samas kui maja tühjendamine hõlmab lisaks elutubadele ka keldrit, pööningut, garaaži ja sageli mitut kõrvalhoonet. Ka õuealal endal võib seista vana tehnikat, ehitusmaterjali või mööblit, mis kuulub samuti tühjenduse alla. Seetõttu on maja puhul mahud suuremad ja töö kestab reeglina kauem.

Pärandusena saadud maja või vanavanemate talumaja tühjendamine on üks emotsionaalsemaid, aga ka füüsiliselt mahukamaid tühjendamise juhtumeid. Sellistes majades on tihti aastakümnete jooksul kogunenud vara, mida keegi pole vahepeal läbi vaadanud — vanu mööbliesemeid, riideid, nõusid, tööriistu ja dokumente.

Kuna pärandvara hulgas võib olla nii väärtuslikke kui ka sentimentaalse tähtsusega esemeid, soovitame enne tühjendamise algust perekonnaga kokku leppida, mis kindlasti alles jääb. Ülejäänu osas aitame otsustada, mis sobib annetamiseks või müügiks ning mis tuleb jäätmekäitlusesse suunata.

• Vaatame läbi elutoad, köögi ja magamistoad koos kappide ja sahtlite sisuga.
• Käime eraldi läbi keldri, pööningu ja kõrvalhooned, kus vara on tihti tihedamalt kuhjunud.
• Aitame eristada müügi- või annetuskõlbliku vara jäätmetest.
• Vajadusel jagame töö mitmele päevale, et perekonnal oleks aega vahepeal otsuseid teha.

Kui maja on pärinud mitu õde-venda või laiem sugulaskond, tuleb tühjendamise juurde peaaegu alati ka üks lisaväljakutse — kõik pärijad ei jõua ega taha alati korraga kohale tulla ning arvamused selle kohta, mis peaks alles jääma ja mis mitte, võivad lahkneda. Selline olukord on täiesti tavaline ja me oleme sellega harjunud.

Praktikas aitab kõige rohkem see, kui pärijad lepivad enne tühjendamise algust omavahel kokku mõne lihtsa põhimõtte — näiteks kes vastutab dokumentide ja peredokumentide läbivaatamise eest, kas mööbel ja tehnika müüakse ühiselt maha või jagatakse ning kuidas käituda esemetega, mille väärtuses ollakse ebakindel. Meie saame korralduslikult aidata sellega, et jätame kõrvalseisu iga eseme, mille kohta on kahtlus, ning anname pärijatele aega otsustada, selle asemel et kohe midagi minema vedada.

Kui pärijad elavad eri linnades või isegi eri riikides, saab suure osa suhtlusest ajada telefoni ja fotode vahendusel — saadame vajadusel pilte konkreetsetest ruumidest või esemetest, et kaugel viibiv pärija saaks samuti kaasa rääkida, ilma et peaks ise kohapeale sõitma. See muudab mitme pärijaga majade tühjendamise oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks.

Kinnisvaraturule mineva maja puhul on tühi ja korrastatud kinnistu ostjale palju atraktiivsem kui üleni koliga täidetud hoone. Maja tühjendamine enne müüki aitab kinnisvarakuulutuse pilte parandada ning annab potentsiaalsele ostjale võimaluse hinnata ruumide tegelikku suurust ja seisukorda.

Kui müügiprotsessil on kindel tähtaeg, näiteks kokkulepitud vaatamispäev või notariaeg, tasub tühjendus planeerida piisava varuga ette, mitte jätta viimasele nädalale. Anname päringus teada soovitud tähtaja, et saaksime meeskonna ja konteineri selleks ajaks kindlalt kohale planeerida.

Eramaja kelder on koht, kuhu koguneb aastate jooksul kõike, mida parasjagu mujal ei mahutata — hoidiseid, vanu tööriistu, ehitusmaterjali jääke, mööblit ja pakendeid. Kelder on ka sageli niiske ja madala laega ruum, mis teeb tassimise omal käel füüsiliselt raskeks ja ebamugavaks.

Meie meeskond käib keldri süstemaatiliselt läbi, kannab raske ja mahuka vara õuele ning sorteerib, mis kuulub taaskasutusse, mis jäätmekäitlusesse. Kui keldris on niiskuskahjustusega esemeid või vanu ehitusmaterjale, arvestame nendega juba konteineri suuruse valikul.

Pööning on sageli koht, kuhu aastate jooksul viiakse esemeid, millele parasjagu kasutust ei leita, kuid mida ei taheta ka ära visata. Tulemuseks on tihti tihedalt täidetud ruum, kus vanad kastid, mööbliesemed ja dokumendid on omavahel läbisegi.

Pööningu tühjendamisel tuleb sageli arvestada ka kitsa trepi või redeliga, mis muudab suuremate esemete kandmise aeganõudvaks. Meie meeskond arvestab sellega juba töö planeerimisel ja jagab vajadusel pööningu tühjendamise omaette etapiks.

Eramaja kinnistu juurde kuulub tihti garaaž, kuur või mitu väiksemat kõrvalhoonet, kus hoitakse aiatehnikat, tööriistu, vanu rehve, ehitusmaterjali ja muud vara, mida elumajja ei paigutata. Need hooned jäävad sageli tühjendamisel tähelepanuta, kuigi neis võib olla sama palju mahtu kui peamajas.

• Garaažis olevad vanad autoosad, rehvid ja tööriistad käiakse eraldi läbi.
• Kuuris hoitav aiatehnika ja ehitusmaterjali jääk sorteeritakse vastavalt kasutuskõlblikkusele.
• Kõrvalhoonete sisu laaditakse samasse konteinerisse mis peamaja oma, kui mahud seda võimaldavad.
• Lagunenud või kasutuskõlbmatud kõrvalhoonete sisemused seadmed suunatakse jäätmekäitlusesse.

Paljudel eramajadel ja talumajadel on õuealal seisvat vara, mis pole hoonete sees, kuid vajab siiski tühjendamise käigus äravedu — vanad ehitusmaterjalid, katkised aiavahendid, kasutuseta ripsseadmed, palgivirnad või lagunenud aiamööbel. Selline kraam jääb tihti aastateks lihtsalt seisma, sest üksinda selle äravedu korraldada on tülikas.

Maja tühjendamise tellimuse raames vaatame läbi ka õueala ning arvestame sealse vara mahu konteineri valikul. Kui õuel on suuremaid koguseid ehitusjäätmeid või haljastusjääke, saame need vajadusel korraldada ka eraldi veona.

Eramajaomanikel koguneb aastate jooksul sageli remondijääke — üle jäänud ehitusmaterjali, vanu uksi ja aknaid, plaadijääke, torusid ja muud, mida on hoitud mõtte, et äkki kunagi läheb vaja. Kui maja tuleb müügiks või üleandmiseks tühjendada, on tavaliselt aeg see materjal lõplikult ära vedada.

Kui ehitusjääkide kogus on suur, näiteks pärast poolelijäänud renoveerimist, tasub kaaluda eraldi ehitusjäätmete äravedu, mida saab tellida ka koos maja tühjendamisega samast konteinerist või lisakonteinerina.

Eramaja majapidamises on peaaegu alati aiatehnikat ja rehve — vanu muruniidukeid, trimmereid, kärusid ja autorehve, mis on aastate jooksul kasutuskõlbmatuks muutunud. Need esemed on tihti rasked ja ebamugava kujuga, mistõttu nende iseseisev äravedu on tülikas.

Maja tühjendamise käigus laadime aiatehnika ja rehvid koos muu koormaga ning suuname need vastavalt käitlusnõuetele edasi. Kui tegemist on suurema koguse rehvidega, anname sellest juba päringus teada, et konteiner ja meeskond oleks vastavalt planeeritud.

Eramaja keldrist, garaažist või kuurist leiab tihti pooltühjaks jäänud värvipurke, mootoriõli kanistreid, vanu akusid ja muid ohtlikke jäätmeid, mida ei tohi panna tavajäätmete konteinerisse koos muu koormaga. Selliseid jäätmeid tuleb käidelda eraldi, vastavalt nende koostisele.

Kui maja tühjendamisel tuleb välja ohtlikke jäätmeid, palume sellest teada anda juba enne töö algust, et saaksime korraldada nende käitlemise õigel viisil ja need muust koormast eraldi hoida.

Talumajadel ja vanematel eramajadel on tihti eraldi katlamaja või küttehoone, kus seisab vana kütteseade, mida enam ei kasutata, koos küttepuude jäänuste, saepuru ja tuhaga. Kui maja on üle mindud teisele küttesüsteemile, jääb selline ruum sageli lihtsalt seisma ning selle sisu tuleb tühjendamise käigus samuti läbi vaadata ja ära vedada.

Vanad ahjud, boilerid ja muud kütteseadmed on tavaliselt rasked ja koosnevad suures osas metallist, mistõttu suunatakse need pigem metalli taaskasutusse kui tavajäätmete hulka. Kui katlamajas leidub veel kasutuskõlblikke küttepuid, tasub need enne tühjendamist eraldi arvele võtta — need võivad sobida näiteks uuele omanikule või naabritele.

Maakoha majapidamises koguneb aastate jooksul ka muud metallvanarauda ja vanu põllutööriistu — kasutuseta reha- ja labidaterasid, vanu adrasid, traktoriosasid, äkkeid ja muud tehnikat, mis on ammu töökorrast väljas. Selline tehnika on tavaliselt raske ja ebaühtlase kujuga, mistõttu selle tassimine ja laadimine nõuab meeskonna abi. Maja tühjendamise käigus laadime metallvanaraua ja vanad põllutööriistad koos muu koormaga ning suuname need taaskasutusse vastavalt materjalile.

Kuna maja tühjendamine kestab sageli mitu päeva, on mõistlik tuua konteiner otse kinnistu õuele, kust seda saab jooksvalt täita, ilma et iga koorem tuleks kohe minema vedada. See annab paindlikkuse töötada omas tempos ja koguda kõik korraga kokku.

Konteineri paigaldamisel arvestame juurdepääsuteed ja pinnase seisukorda — pehmel murul või haljastatud alal võime kasutada aluseid, et vältida pinnase kahjustamist. Anname päringus teada, kui õueala juurdepääs on kitsas või pinnas erakordselt tundlik, et saaksime paigutuse ette valmistada.

Konteiner ja seda tõstev veok on rasked, mistõttu tekib küsimus alati siis, kui õuel on hooldatud muru, uus sillutis või kivikattega sõidutee, mida ei taheta tühjendamise käigus kahjustada. See on igati õigustatud mure — pikaajaline surve ja mitmekordne konteineri vahetus võib jätta pehmele pinnasele sügavad jäljed ja sillutisele mõranemisi.

Kõige lihtsam viis pinnast kaitsta on paigutada konteiner kõva pinnaga alale, näiteks kruusakattega õuealale või olemasolevale parkimiskohale, kui see on piisavalt suur. Kui sobivat kõva pinda pole ja konteiner peab jääma murule, kasutame vajadusel puidust või plastist aluseid, mis jaotavad raskuse laiemale pinnale ja vähendavad jälgede tekkimist.

Sillutiskivide puhul tasub eelnevalt kindlaks teha, kas kate on paigaldatud korralikule alusele — värskelt paigaldatud või õhukesele liivaalusele rajatud sillutis on rikke suhtes tundlikum kui aastaid seisnud ja tihenenud pinnas. Anna sellisest olukorrast juba päringus teada, siis saame konteineri asukoha valida nii, et risk oleks minimaalne, või pakkuda alternatiivse paigutuse kaugemale sõiduteelt.

Kinnistu tühjendamise käigus tuleb sageli välja ka vana kasvuhoone, mille kile või klaas on aastatega muutunud kasutuskõlbmatuks, samuti lagunenud aiamööbel ja pragunenud terrassilauad, mida ei tasu enam remontida. Kasvuhoone karkass tuleb enne äravedu tavaliselt osadeks võtta, sest tervikuna ei mahu see konteinerisse. Aiamööbel ja terrassilauad laaditakse koos muu koormaga, kusjuures puitmaterjal ja metallosad üritame eraldada, et need saaks suunata sobivasse taaskasutusvoogu.

Erinevalt korteri tühjendamisest, kus enamasti piisab ühest visiidist, venib maja tühjendamine oma mahu tõttu tihti mitme päeva peale. Kui kinnistul on peale peamaja veel kelder, pööning, garaaž ja kõrvalhooned, tasub tööd jagada etappideks, et kõik jõuaks korralikult läbi vaadata.

• Esimesel päeval käiakse tavaliselt läbi elutoad ja köök.
• Teisel päeval jätkatakse keldri ja pööninguga.
• Kõrvalhooned ja õueala vaadatakse üle vastavalt sellele, kui palju neis vara on.
• Konteiner jääb õuele kokkulepitud ajaks, et vara saaks vedada sinna vastavalt tühjendamise kulgemisele.

Mitmepäevase tühjenduse juures on suur osa planeerimisest tegelikult logistika, mitte ainult tubade läbikäimine. Kui konteiner seisab õuel mitu päeva, peab veok pääsema kohale nii selle toomiseks kui ka vahetamiseks või lõplikuks äraveoks, ning kitsal külateel või pöördeta õuealal võib see osutuda keerulisemaks, kui esmapilgul tundub.

Kaugemate Harjumaa talude ja külade puhul tasub enne tellimuse kinnitamist läbi mõelda, kas kinnistule pääseb suurem veok ilma pöördeta tagurdamiseta, kas tee ääres on puid või postid, mis piiravad läbisõidu laiust, ning kas tee kannab raskemat sõidukit ka vihmasemal ajal. Kui juurdepääs on eriti kitsas, saame kaaluda väiksemat konteinerit, mida on lihtsam täpselt paigutada, või planeerida lühema seisuajaga mitu käiku.

Maja tühjendamise juures on sorteerimine sama oluline kui äravedu ise, sest majast leitud vara hulgas on tavaliselt kõike korras mööblist ja tehnikast kuni lagunenud ehitusmaterjalideni.

• Alles jääv vara, mille omanik või pärijad soovivad endale hoida.
• Vana mööbli äravedu majast annetamise või müügi jaoks, kui esemed on kasutuskõlblikud.
• Ringlusse suunatav materjal — puit, metall, klaas ja muu taaskasutatav osa.
• Jäätmekäitlusesse minev osa — lagunenud ja kasutuskõlbmatu vara.

Kui majas on rohkelt kasutuskõlblikku mööblit või tehnikat, tasub see enne tühjenduse algust läbi käia — see hoiab äraveetava jäätmemahu väiksemana ning annab korras esemetele uue kasutaja.

Sobiv konteineri suurus sõltub maja pindalast, ruumide arvust ja sellest, kui palju kõrvalhooneid ning õuealal olevat vara tühjendus hõlmab. Väiksema suvila või ühetoalise maja tühjendamiseks piisab tihti väiksemast konteinerist, samas kui mitme kõrvalhoonega talumaja nõuab enamasti suuremat mahtu.

Täpsema ülevaate erinevatest konteinerimahtudest ja nende sobivusest leiad meie konteinerite rendi lehelt. Kui sa ei ole kindel, milline suurus sinu majale sobib, kirjelda päringus hoonete arv ja hinnanguline sisu maht — aitame sobiva konteineri valida.

Maja tühjendamise hind kujuneb mitme teguri koosmõjul, mille ette teadmine aitab tellimust täpsemalt planeerida.

• Maja ja kinnistu suurus ning kõrvalhoonete arv.
• Vara ja jäätmete kogus ning nende raskus.
• Juurdepääs kinnistule ja konteineri paigutamise võimalused.
• Sortimisvajadus — kui palju aega kulub alles jääva ja äraveetava vara eristamiseks.
• Ohtlike jäätmete olemasolu, mis vajavad eraldi käitlemist.

Täpse hinnangu saamiseks tasub saata meile kinnistu ja hoonete lühikirjeldus koos võimalusel mõne fotoga — sellest piisab, et anda esialgne hinnangupakkumine.

Teenindame eramaja tühjendamisega nii Tallinna lähiümbruse kui ka kaugemate Harjumaa valdade kinnistuid, kaasa arvatud hajaasustusega maapiirkonnad, kus eramajad ja talumajad asuvad üksteisest eemal ning juurdepääs võib olla pikem kui linnas.

Maapiirkonna kinnistute puhul tasub päringus märkida, kas ligipääsutee on kitsas, kruusatee või hooajaliselt raskesti läbitav — see aitab meil valida sobiva sõiduki ja konteineri suuruse juba enne kohalejõudmist.

Kaugemas vallas asuv talumaja või suvila erineb Tallinna lähedal asuvast eramajast eelkõige selle poolest, et abi ei ole käepärast — naabrid võivad elada kaugel, poed ja jäätmejaamad on eemal ning kõik peab olema ühe visiidiga korralikult läbi mõeldud. Sellistel objektidel on lisaks peamajale sageli rehealune, saun, aidahoone ja mõni lagunenud kõrvalhoone, mis kõik lähevad tühjendamise käigus arvesse.

Suvilate puhul on tüüpiline, et hoone on kasutuses ainult suveperioodil ning aastate jooksul on sinna kogunenud vana aiamööbel, kasutuseta paadi- või kalastustarvikud ning hooajaliselt kasutatav tehnika. Kui talumaja või suvila tühjendamine planeeritakse hooajaväliselt, arvestame ette, et hoonel võib puududa küte ja et tööde tegemine sõltub rohkem ilmast kui linnalähedasel objektil.

Maja tühjendamist tellitakse ka talvel, näiteks kui müügitehing või pärandvara korrastamine ei oota soojemat aega. Talvine tühjendamine on täiesti võimalik, kuid nõuab mõningaid lisakaalutlusi: lumega kaetud õueala tuleb enne konteineri toomist vabastada, jäätunud tee võib vajada liivatamist ning külmunud pinnas tähendab, et konteineri alused paigutuvad teistmoodi kui pehmele mullapinnale.

Külma ilmaga tuleb arvestada ka sellega, et osad materjalid, näiteks vedelikud, värvid või teatud kemikaalid, võivad olla külmumise tõttu muutunud haprateks või lekkinud, mis mõjutab nende käitlemist. Samuti kulub pimedal ajal ja lumises õues liikumine tavapärasest veidi rohkem aega, mistõttu planeerime talvistele tellimustele mõnevõrra pikema tööakna.

Kõige levinum viga, mida maja tühjendamisel näeme, on see, et tööd alustatakse ilma kõrvalhooneid ja õueala eelnevalt üle vaatamata — siis selgub alles keset tellimust, et garaažis, kuuris või katlamajas on oluliselt rohkem vara, kui algselt arvati, ja konteiner osutub liiga väikeseks. Teine sagedane viga on jätta ohtlikud jäätmed, näiteks vanad värvid ja akud, õigel ajal eraldamata, mistõttu need satuvad kogemata koos muu koormaga minema.

Kolmas levinud eksitus on alahinnata sortimisele kuluvat aega, eriti pärandmaja puhul, kus paljude esemete väärtust või kasutuskõlblikkust tuleb otsustada käigu pealt. Kui neid teemasid arvestada juba tellimuse planeerimisel, kulgeb maja tühjendamine sujuvamalt ning üllatusi tuleb tunduvalt vähem.

Kuigi suurema osa füüsilisest tööst teeb ära meie meeskond, aitab mõni lihtne ettevalmistus tühjendust kiirendada.

• Eralda juba ette esemed, mida kindlasti soovid alles hoida, ja pane need eraldi ruumi.
• Anna teada, kui majas või kõrvalhoonetes on ohtlikke jäätmeid, näiteks värve, õlisid või akusid.
• Kontrolli, et konteineri paigutamiseks õuele oleks vaba ja ligipääsetav koht.
• Kirjelda päringus hoonete arv ja hinnanguline sisu maht, et saaksime meeskonna ja graafiku täpselt planeerida.