Puidujäätmete äravedu Tallinnas ja Harjumaal

Puidujäätmed on kogumõiste, mille alla kuulub kogu puidupõhine materjal, mida enam otstarbekalt kasutada ei saa. Praktikas tähendab see väga laia ringi esemeid ja materjale — alates ehitusplatsilt üle jäävast raketislauast kuni kolimisel kõrvale jääva vana kapini. Ühine joon on see, et tegemist on tiheda, puitunud materjaliga, erinevalt pehmest ja kiiresti lagunevast rohelisest haljastusjäätmest.

Puidujäätmete koostis mõjutab otseselt edasist käitlust. Töötlemata, puhas puit — värskelt saetud lauad, prussid, palgid — sobib enamasti hakkimiseks või energiakasutuseks. Töödeldud puit, näiteks värvitud, lakitud, liimitud plaatmaterjal (spoon, MDF, OSB) või immutatud puit, vajab teistsugust käitlust, sest sisaldab aineid, mida ei tohi lihtsalt hakkida või põletada koos puhta puiduga.

Puidujäätmete ja haljastusjäätmete erinevus

Kuigi mõlemad on taimset päritolu, erinevad puidujäätmed haljastusjäätmetest tiheduse ja lagunemisaja poolest. Haljastusjäätmed — lehed, muru, hekilõikus — kompostuvad kiiresti ja on kerged. Puidujäätmed on tihedad, kõvad ja lagunevad aeglaselt, mistõttu neid ei kompostita, vaid hakitakse või kasutatakse energiaallikana. Kui objektil on korraga mõlemat, tasub need juba peale laadimisel lahus hoida.

Puidujäätmete äravedu tellitakse väga erinevatel põhjustel — ehituselt, tootmisest, kolimisel ja kinnistu korrastamisel.

• Ehitusplatsil üle jäänud raketislauad, prussid ja pakkematerjal.
• Vanade puitalustega (kaubaaluste) ladude ja tootmispindade koristus.
• Vana mööbli — kappide, diivanite, laudade — äravedu kolimisel või remondil.
• Aiapostide, aiapiirete ja puitterrassi lammutamine ning väljavahetamine.
• Vana laste mänguväljaku, aiakuuri seinte või puitkonstruktsioonide lammutus.
• Katuse- ja põrandalaudise vahetus, kus vana puitmaterjal tuleb ära vedada.
• Puidutöötlemise ja tootmisettevõtete jääkmaterjal — saeraidmed, ääre- ja lõikejäägid.

Väiksema koguse, näiteks ühe vana mööblieseme või mõne raketislaua puhul, piisab tavaliselt väiksemast konteinerist. Suurema mahuga, näiteks lao koristuse või terrassi lammutuse korral, tuleb sageli arvestada suurema konteineri või mitme veokorraga.

1. Materjali ja koguse kirjeldus

Anna teada, milline puit on tegemist — kas puhas ja töötlemata, või on juures ka värvitud, lakitud, immutatud või liimitud plaatmaterjali. See info on aluseks nii konteineri suuruse kui käitlusviisi valikule.

2. Konteineri suuruse valik

Puit on materjal, mille mahtu on lihtsam ette hinnata kui näiteks lammutuspraht, kuid suured esemed nagu mööbel või pikad lauad võtavad konteineris rohkem ruumi, kui esmapilgul arvata võiks. Soovitame konteineri suuruse valida nii mahu kui esemete mõõtmete järgi.

3. Konteineri kohaletoomine

Konteiner tuuakse objektile konksveokiga ja paigutatakse kohta, kus on hea ligipääs nii veokile kui laadimisele. Kui puitmaterjal on juba hunnikus või kokku laotud, läheb laadimine kiiremini.

4. Täitmine

Pikemad lauad ja prussid tasub konteinerisse asetada korrapäraselt ühes suunas, mitte visata risti-rästi — nii mahub konteinerisse rohkem ja koorem püsib veo ajal stabiilsena. Mööbliesemed tasub vajadusel enne lahti võtta, kui see on mõistlik.

5. Äravedu ja üleandmine käitlejale

Täitunud konteiner veetakse ära ja puidujäätmed antakse üle jäätmekäitlejale. Puhas ja töötlemata puit suunatakse võimalusel hakkimisse või energiakasutusse, töödeldud puit käideldakse vastavalt selle koostisele.

Sobiv puidujääde ja puiduprügi

• Lauad, prussid, palgid ja saematerjali jäägid
• Puitalused (kaubaalused) ja pakkematerjal
• Vana mööbel — kapid, lauad, toolid, riiulid
• Raketislauad ja muud ehituse puidujäägid
• Aiapostid, aiapiirded ja puitterrassi lauad
• Katuse- ja põrandalaudis, vanad uksed ja aknaraamid puidust
• Puitplaatmaterjal — vineer, OSB, MDF, laastplaat
• Jämedad oksad ja tüved, kui neid käsitletakse puiduna, mitte haljastusjäätmena

Mida puidujäätmete konteinerisse panna ei tohi

• Ohtlikke aineid sisaldav puit — värvi, lahusti või kemikaalijääkidega immutatud materjal, mis vajab eraldi käitlust.
• Elektroonika ja kodumasinad, sh puidust korpusega seadmed koos elektroonikaga.
• Metallosad suures koguses — hinged, lukud ja väiksemad kinnitid ei ole probleem, kuid suuremad metallosad tuleb eraldada.
• Olmeprügi ja pakendijäätmed.
• Ehituspraht nagu betoon, tellis ja krohv — need kuuluvad eraldi ehitus- või lammutusjäätmete konteinerisse.

Immutatud ja survetöödeldud puit, näiteks vanad aiapostid ja terrassilauad, sisaldab sageli kaitseaineid, mistõttu tuleb sellest päringus eraldi teada anda — nii saame pakkuda õige käitlusviisiga lahenduse. Kui objektil tekib peale puidu ka üldisemat ehitusprahti, tasub tutvuda ka meie ehitusjäätmete äraveo lehega.

Käitleja seisukohast on suur vahe, kas tegemist on puhta, töötlemata puiduga või töödeldud puitmaterjaliga. Töötlemata puit — värskelt saetud lauad, prussid, palgid, puhas laudis — sobib enamasti otse hakkimiseks, misjärel saab hakkepuitu kasutada näiteks energiatootmises.

Värvitud, lakitud ja liimitud puit

Vana mööbel, uksed, aknaraamid ja plaatmaterjal nagu vineer, OSB või laastplaat sisaldavad tavaliselt liimi, lakki või värvi. Selline materjal käideldakse eraldi töötlemata puidust, sest kaitse- ja viimistlusained mõjutavad edasist kasutust. Praktikas tähendab see, et neid ei saa lihtsalt puhta puiduga kokku hakkida.

Immutatud ehk survetöödeldud puit

Aiapostid, terrassilauad ja muu õues kasutatav puit on tihti survetöödeldud kaitseainetega, mis pikendavad puidu eluiga niiskes keskkonnas. Selline puit vajab käitlemisel omaette tähelepanu, mistõttu palume seda kindlasti päringus mainida, kui tead, et objektil sellist materjali on.

Puidujäätmete puhul sõltub õige konteineri suurus eelkõige sellest, kas materjal on juba lühemaks lõigatud ja korrapäraselt laotud, või koosneb see suurtest, kohmakatest esemetest nagu vana mööbel või pikad lauad.

Konteineri suurus töö tüübi järgi

• 6 m³ — üksikud mööbliesemed, väiksem kogus laudu ja aluseid.
• 8 m³ — mitme mööblieseme äravedu, väiksema garaaži või kuuri puidujäätmed.
• 10 m³ — keskmise suurusega ehitusobjekti raketis ja puidujäägid.
• 12 m³ — puitterrassi või aiapiirde lammutus, lao puitaluste koristus.
• 15 m³ — suurem ehitusobjekt, kus puitmaterjali koguneb pidevalt tööde käigus.
• 20 m³ — mahukas puidujäätmete kogus, näiteks suurema hoone lammutusel eraldatud puitkonstruktsioonid.

Kui puitmaterjal on lühemaks lõigatud ja korrapäraselt virnastatud, mahub konteinerisse tunduvalt rohkem kui siis, kui lauad ja prussid on juhuslikus asendis. Kui saad materjali enne veoautot lõigata ja koguda, tasub seda teha — see vähendab tellitava konteineri suurust ja hoiab kulu kontrolli all.

Puidujäätmed tekivad väga erineva ligipääsuga kohtades — ehitusplatsil, lao territooriumil, korteris kolimisel või eramaja hoovis. Igal juhul mõjutab ligipääs nii konteineri paigutust kui laadimise kiirust.

Korterelamud ja kolimine

Kui vana mööbel tuleb korterist ära vedada, tuleb see enamasti kanda trepikojast või lifti kaudu hoovi konteinerini. Kitsa trepikoja puhul soovitame konteineri asukoha kokku leppida juba ette, et laadimine sujuks tõrgeteta.

Ehitusobjektid ja tootmispinnad

Ehitusplatsil ja lao territooriumil on ligipääs tavaliselt lihtsam, kuid puitmaterjal koguneb sageli pika ehitusperioodi jooksul järk-järgult. Sellisel juhul saame konteineri jätta platsile pikemaks ajaks ja korraldada vahepealseid vedusid, kui konteiner täitub.

Eramud ja Harjumaa krundid

Terrassi, aiapiirde või kuuri puidukonstruktsioonide lammutusel krundil on ligipääs enamasti lihtne, kuid soovitame konteineri asetada kõva pinnaga alale, et raske veok ja täis konteiner ei jätaks jälgi pehmele murupinnasele.

Puidujäätmete äraveo hind kujuneb mitmest tegurist, millest osa on seotud materjali koostise, osa mahu ja logistikaga.

• Koguse ja konteinerite arv — kui üks konteiner ei mahuta kogu puitmaterjali, lisandub täiendavaid vedusid.
• Materjali koostis — puhas töötlemata puit on üldjuhul odavam käidelda kui värvitud, liimitud või immutatud puit.
• Materjali segunemine — kui puidu hulka satub metalli, ehituspraht või muu segamaterjal, tõuseb käitluskulu.
• Ligipääs objektile — kitsas hoov, korterelamu või keeruline pinnas mõjutavad transpordi kulu.
• Vahemaa objekti ja käitluskoha vahel.
• Konteineri rendiperiood, kui see jääb platsile pikemaks ajaks järk-järgulise täitumise ajaks.

Kõige suurem mõju hinnale on sellel, kui täpselt oskad materjali juba päringus kirjeldada. Kui teame ette, kas tegemist on valdavalt puhta puiduga või on hulgas ka töödeldud materjali, saame kohe pakkuda õige lahenduse ja vältida hilisemaid üllatusi.

Puidujäätmete utiliseerimine algab jäätmekäitluses materjali liigitamisest. Puhas, töötlemata puit on materjal, mida on kõige lihtsam suunata taaskasutusse — see hakitakse ja kasutatakse edasi näiteks energiatootmises. Töödeldud ja immutatud puit vajab teistsugust käitlusteed, mis arvestab materjali koostist.

Miks tasub puitmaterjal muust prahist eraldi hoida

Kui puit on juba objektil kogutud eraldi hunnikusse, mitte segatud ehituspraktiga, on käitlejal lihtsam suunata suurem osa materjalist edasisse taaskasutusse. See vähendab käitluskulu ja seeläbi ka kogu tellimuse maksumust.

• Hoia puit eraldi betoonist, tellisest ja muust ehitusprahist.
• Eralda võimalusel puhas töötlemata puit värvitud või immutatud puidust.
• Eemalda suuremad metallosad, näiteks hinged ja lukud, enne laadimist.
• Väldi olmeprügi ja pakendite sattumist puidujäätmete konteinerisse.

Isegi kui täielik sorteerimine ajapuudusel alati võimalik ei ole, aitab juba puhta puidu eraldamine töödeldud materjalist utiliseerimiskulu langetada ja suurendab taaskasutusse suunatava materjali osakaalu.

Teenindame kõiki Tallinna linnaosasid ja Harjumaa valdu. Ehitusobjektidel, kus koguneb raketist ja pakkematerjali, on puidu äravedu tavaliselt osa laiemast ehitusjäätmete korraldusest. Eramurajoonides, näiteks Nõmmel, Piritas, Viimsis ja Harkus, tellitakse puidu äravedu enamasti terrassi, aiapiirde või kuuri korrastamise järel.

Tootmis- ja laopindadel Maardus, Peetris, Saku ja Rae vallas tekib puiduprügi enamasti alustena ja pakkematerjalina, mis koguneb regulaarselt — sellisel juhul saame kokku leppida ka korduva äraveo graafiku, et konteiner ei jääks kunagi liiga kauaks üle koormatuks.

Köögimööbli ja muu sisustuse demontaažil tekib puiduprügi, mis erineb selgelt ehituselt jäävast toorpuidust. Vanad köögikapid, garderoobid ja riiulisüsteemid on valdavalt valmistatud LPP-st (lamineeritud puitlaastplaadist), MDF-plaadist või laminaatpõrandast, mitte massiivpuidust. Need materjalid on küll puidupõhised, kuid sisaldavad liimi, vaiku ja pinnakatteid, mistõttu neid ei saa käidelda samamoodi kui puhast saematerjali.

LPP ja MDF valmistatakse puidukiudude või -laastude pressimisel koos liimvaikudega, laminaat aga koosneb mitmest kihist, kus pealmine kile on sageli plastilähedane materjal. See tähendab, et demontaažil tekkiv köögimööbli jääk eraldub puhtast puidust just koostise, mitte välimuse poolest — pealtnäha võib laastplaadist kapiuks tunduda tavalise puiduna, kuid käitleja jaoks on tegemist teistsuguse materjaliga.

Miks tasub demontaažijäätmed eraldi märkida

Kui köögi- või mööblidemontaažil tekkinud materjal satub konteinerisse koos puhta ehituspuiduga, ei saa käitleja hiljem enam eristada, kumb osa sobib hakkimiseks ja kumb vajab teistsugust käitlusteed. Seetõttu on kasulik juba päringus mainida, et tegemist on suuresti köögimööbli, garderoobi või muu plaatmaterjalist sisustuse demontaažiga — nii oskame kohe arvestada õige käitlusviisiga ja pakkuda sobiva suurusega konteineri.

• Köögikapid, sahtlid ja tööpinnad — enamasti LPP või MDF baasil.
• Garderoobiuksed ja riiulisüsteemid, sageli spooni või fooliumkattega.
• Laminaatpõranda paneelid, mis eemaldatakse remondi käigus.
• Vaheseinad ja sisustuselemendid vineerist või puitkiudplaadist.

Kui demontaažiga kaasneb ka tehnika, näiteks köögimasinad või valamud, tuleb need eraldada eraldi jäätmeliigina — need ei sobi puidujäätmete konteinerisse, isegi kui need on paigaldatud puitkorpuse sisse.

Suvila ja maakodu korrastamisel koguneb puiduprügi tihti aastate jooksul — vana kuur lammutatakse, aiamaja seinad vahetatakse välja, terrassilauad on läinud lahti ja katuse alusroovid on niiskusest kannatada saanud. Erinevalt linnas asuvast korterist või ehitusplatsist on maakodude puhul sageli tegemist hooajalise objektiga, kuhu ligipääs võib sõltuda teest, aiaväravast või kitsamast sissesõidust.

Millega maakodu puidujäätmete puhul arvestada

Suvilast ja maakodust tekkiv puit on tihti segapundar — koos on nii puhas saematerjal kui ka värvitud aknaraamid, vanad uksed, immutatud aiapostid ja aastakümneid kestnud aiapiirded. Kuna suvekodusid külastatakse tihti hooajaliselt, tasub konteineri tellimine planeerida ette, arvestades ka seda, millal on kinnistule kõige lihtsam ligi pääseda konksveokiga.

• Lammutatud kuuride ja aiamajade puitkonstruktsioonid.
• Vanad terrassilauad, rõdupiirded ja aiaväravad.
• Katuse roovid ja aluslaudis, mis on niiskuse tõttu vahetatud.
• Vanad aknad ja uksed koos raamidega.
• Aastate jooksul kogunenud küttepuude jäägid ja koorematerjal, kui neid enam kütteks ei kasutata.

Kui maakodu juurdepääsutee on kitsas või pehme, tasub sellest juba päringus teada anda, et saaksime valida sobiva suurusega veoki ja leppida kokku, kuhu täpselt konteiner paigutada. Kaugemate valdade puhul, näiteks Kuusalu, Kose või Raasiku kandis, mõjutab vahemaa ka veo korraldust, mistõttu on mõistlik korraga ära vedada suurem kogus, mitte tellida mitut väiksemat vedu.

Ehitusettevõtte jaoks ei ole puidujäätmete äravedu ühekordne sündmus, vaid osa objekti igapäevasest jäätmevoost. Raketis, pakkematerjal ja saematerjali jäägid tekivad kogu ehitusperioodi vältel, mistõttu tasub juba objekti planeerimise faasis mõelda, kuidas puit teistest jäätmeliikidest lahus hoida ja millal konteinerid vahetuvad.

Sorteerimine juba tekkekohas

Kõige tõhusam viis käitluskulu kontrolli all hoida on sorteerida puit muust ehitusprahist juba seal, kus see tekib — mitte alles hiljem konteineri juures. Kui raketislauad ja pakkematerjal kogutakse eraldi hunnikusse betoonijäätmetest, kipsplaadist ja pakenditest, jõuab suurem osa puidust taaskasutusse ja objekti üldine jäätmekulu jääb madalamaks.

Konteineri paigutus objektil

Suuremal ehitusobjektil tasub puidujäätmete konteiner paigutada kohta, mis on ligipääsetav kogu ehitusperioodi vältel, kuid ei sega tehnika liikumist ega tarnete mahalaadimist. Kui objektil on mitu jäätmeliiki korraga käitluses, on kasulik konteinerid selgelt märgistada, et erinevad brigaadid teaksid, millisesse konteinerisse mis materjal kuulub.

Dokumentatsioon ja jäätmearvestus

Ehitusettevõtetele, kes peavad objekti kohta jäätmearvestust, väljastame vajadusel dokumendid üleantud koguste kohta. See on eriti oluline suurematel objektidel, kus tellija või omanikujärelevalve nõuab ülevaadet, kui palju jäätmeid objektilt ära veeti ja kuhu need suunati. Kui teed korduvaid tellimusi sama objekti raames, saame korraldada ka regulaarse veograafiku, mis on sobitatud ehitustööde etappidega.

Mida täpsemalt on objekti puiduvoog eelnevalt läbi mõeldud — kust puit tuleb, kui palju seda tekib ja millises etapis konteiner vahetub —, seda sujuvamalt käib äravedu ka pikema ehitusperioodi jooksul.

Puidujäätmete puhul on vead sageli seotud materjali koostise mainimata jätmisega, mis on samas kõige lihtsamini välditav probleem.

• Immutatud või värvitud puidu mainimata jätmine päringus, kuigi see mõjutab käitlusviisi.
• Puidu ja ehituspraht kokku segamine, mis tõstab käitluskulu ja raskendab taaskasutust.
• Pikkade laudade ja prusside juhuslikus asendis konteinerisse viskamine, mis raiskab konteineri mahtu.
• Konteineri asukoha kooskõlastamata jätmine kitsa hoovi või korterelamu puhul.
• Suure metallosade kogusega puidu (näiteks vanad aknad koos raamidega) käsitlemine tavalise puidujäätmena ilma sellest teada andmata.

Enamik neist vigadest on lihtsalt välditavad, kui räägid materjali koostise ja koguse päringus juba ette lahti — nii saame pakkuda õige konteineri ja käitlusviisi juba esimesest korrast.