Ehitusjäätmete äravedu Tallinnas ja Harjumaal

Ehitusjäätmed on kõik jäätmed, mis tekivad ehitamisel, remondil, renoveerimisel või väiksemate ehituslike muudatuste käigus. Siia kuuluvad kipsplaat, puitmaterjal, vana parkett ja laminaat, keraamilised plaadid, ehitussegu ja krohv, isolatsioonimaterjal, aknad, uksed, torustik ning ehitusaegne pakendmaterjal. Erinevalt olmeprügist on ehitusjäätmed enamasti mahult ja kaalult suured ning suur osa neist on taaskasutatav, kui neid ei segata kokku muude jäätmeliikidega.

Eestis kehtib jäätmeseadusest tulenev kohustus sortida ehitus- ja lammutusjäätmed liigiti juba tekkekohas niivõrd, kuivõrd see on tehniliselt ja majanduslikult mõistlik. See tähendab, et puit, metall, betoon, kips ja pakend tuleks hoida eraldi hunnikutes või konteinerites, mitte visata kõike ühte kasti. Praktikas ei pea iga väiksem remont muutuma sorteerimisprojektiks, kuid mida rohkem materjali liigiti hoida, seda odavam ja kiirem on käitlus ning seda väiksem koormus keskkonnale.

Miks sorteerimine on kasulik ka rahaliselt

Puhas, ühte liiki jäätmevoog — näiteks ainult puit või ainult betoon — läheb käitluses otse taaskasutusse ja on seetõttu odavam kui segunenud ehitusprügi, mis tuleb käsitsi liigiti sorteerida. Kui suudad objektil hoida vähemalt suuremad materjalirühmad lahus, väheneb käitlustasu tuntavalt ja koos sellega ka kogu tellimuse maksumus.

Ehitusjäätmete äravedu tellitakse siis, kui objektil tekib korraga nii palju praht, et see segab tööd, ei mahu tavakonteinerisse või tuleb objektilt kiiresti eemaldada ohutuse ja korrastuse huvides. Kõige sagedamini puutume kokku järgmiste olukordadega.

• Korteri või maja remont — vannitoa ja köögi vahetus, põrandate ja vaheseinte uuendamine.
• Uusehitus — vundamendist katuseni tekkiv ehitusprahi ja pakendijääk.
• Uusarenduse siseviimistlus — mitme korteri paralleelne valmimine, kus jäätmeid tekib igapäevaselt.
• Korteriühistu renoveerimisprojekt — fassaad, katus, trepikoja uuendus.
• Väiksemad remonditööd — vannitoa plaatimine, köögimööbli vahetus, akende vahetus.
• Äripindade ja kontorite sisetööd — ruumide ümberehitus, kaubanduspindade väljaehitus.

Väiksema remondi puhul piisab tihti ühest konteinerist, mis tuuakse objektile töö keskel või lõpus. Suurema ehituse või uusarenduse korral on mõistlik planeerida konteinerite regulaarne vahetusgraafik, et jäätmed ei koguneks platsile ega segaks liikumist. Korteriühistute puhul tasub arvestada ka sellega, et renoveerimistööd puudutavad korraga paljusid eluruume, mistõttu tekib jäätmeid pikema perioodi jooksul lainetena.

Protsess on üles ehitatud nii, et sinu poolt kuluks aega minimaalselt. Kirjelda töö ja materjal, meie hoolitseme ülejäänu eest.

1. Päring ja objekti kirjeldus

Anna teada, mis tüüpi tööd tehakse, milline materjal jäätmeteks jääb ja kui suur on objekt. Kui plaanid vedada ka raskeid materjale nagu betoon, pinnas või plaadid, mainime seda kindlasti, sest see mõjutab konteineri suurust ja hinda.

2. Konteineri suuruse ja ajakava kokkuleppimine

Soovitame sobiva mahuga konteineri ja lepime kokku, kas see toimetatakse objektile üheks korraks, jääb rendiperioodiks platsile või vahetatakse regulaarse graafiku alusel. Uusarenduste ja suuremate ehitusobjektide puhul kokkuleppeline vahetusrütm on tavaliselt kõige efektiivsem lahendus.

3. Konteineri kohaletoomine

Konteiner tuuakse objektile konksveokiga ja asetatakse kokkulepitud kohta. Linnatingimustes tuleb sageli enne kokku leppida, kuhu täpselt konteiner mahub, arvestades ligipääsu, parkimist ja liiklust.

4. Täitmine ja vajadusel laadimisteenus

Objekt täidab konteineri töö käigus ise, või tellitakse meilt laadimisteenus, kui jäätmed tuleb objektilt konteinerisse tõsta töömeeskonna asemel meie inimeste poolt. See on levinud lahendus näiteks lammutustööde järel, kui jäätmed on juba objektil hunnikus.

5. Äravedu ja üleandmine käitlejale

Kokkulepitud ajal viiakse konteiner ära ja jäätmed antakse üle litsentseeritud jäätmekäitlejale, kus need kaalutakse ja liigiti sorteeritakse. Taaskasutatav materjal — puit, metall, betoon, kips — suunatakse ringlusse, ülejäänu käideldakse nõuetekohaselt.

Ehitusjäätmete konteinerisse sobib enamik remondi- ja ehitustöödel tekkivat tahket materjali. Selguse huvides toome välja peamised kategooriad ja erandid.

Sobivad ehitus- ja remondijäätmed

• Kipsplaat, krohv ja ehitussegu jäägid
• Puitmaterjal — lauad, prussid, vineer, uksed
• Keraamilised plaadid, kivi ja betoonipraht
• Vana parkett, laminaat ja põrandakate
• Isolatsioonimaterjal (mineraalvill, vahtplast)
• Aknad, uksed ja nende raamid
• Torustik ja muu metallist ehitusdetail
• Ehitusaegne pakendmaterjal ja kile

Mida ehitusjäätmete konteinerisse panna ei tohi

• Asbesti sisaldavad materjalid (eterniit, vanad katuseplaadid) — vajavad eraldi pakendamist ja transporti.
• Ohtlikud jäätmed — värvid, lahustid, liimid, õlid, kemikaalid.
• Elektroonika ja kodumasinad.
• Gaasiballoonid, kustutid ja survestatud anumad.
• Olmeprügi ja toidujäätmed.

Asbesti ja muude ohtlike jäätmete puhul on tegu eraldi käitlusahelaga, mis nõuab spetsiaalset pakendamist ja eraldi vedu — neid ei tohi kunagi panna tavalisse ehitusjäätmete konteinerisse. Kui objektil on selliseid materjale, anna sellest kindlasti päringus teada, et saaksime korraldada õige lahenduse. Samuti tasub meeles pidada, et suuremahulise lammutustöö korral, kus tekib palju betooni, tellist ja konstruktsioonijäätmeid, on tegemist pigem lammutusjäätmete teemaga, mille kohta leiad täpsema info meie lammutusjäätmete äraveo lehelt.

Ehitusjäätmete konteineri valikul on kaks olulist tegurit: töö maht ja materjali raskus. Kergem materjal, näiteks pakend ja isolatsioon, täidab konteineri visuaalselt kiiresti, kuid kaalub vähe. Raske materjal, näiteks betoon, plaadid ja segu, täidab konteineri kaalu poolest ammu enne, kui see näib täis olevat.

Konteineri suurus töö tüübi järgi

• 6 m³ — väiksem remont, ühe ruumi renoveerimine, raske ja tihe materjal nagu plaadid, segu ja pinnas.
• 8 m³ — vannitoa või köögi täisremont, väiksema korteri renoveerimine.
• 10 m³ — mitmetoalise korteri remont, keskmise mahuga siseviimistlustööd.
• 12 m³ — eramaja remont, suurema mahuga renoveerimine.
• 15 m³ — ehitusobjekt, kergem kuid mahukas materjal: puit, isolatsioon, pakend.
• 20 m³ — suurem uusehitus, uusarenduse siseviimistlus, pikaajaline objektiteenindus.

Kaalupiirangud raske materjali korral

Kui objektilt lähevad ära betoon, tellis, plaadid, segu või pinnas, tuleb arvestada konteineri kaalupiiriga, mitte ainult mahuga. Sellisel juhul on sageli mõistlikum tellida mahult väiksem, kuid selgelt raske materjali jaoks sobiv konteiner, kui üritada kogu koormat mahutada ühte suurde konteinerisse, mis kaalu tõttu niikuinii üle koormatud saab. Kui räägid meile ette, kui suur osa jäätmetest on raske materjal, oskame konteineri valiku täpsemalt kohandada.

Suuremate esemete, näiteks vanade akende või uste puhul tasub need enne konteinerisse tõstmist osadeks võtta — nii mahub konteinerisse rohkem materjali ja väheneb tühja ruumi osakaal koormas.

Linnatingimustes on ehitusjäätmete konteineri paigutamine sageli keerulisem kui maapiirkonnas. Kesklinnas, Põhja-Tallinnas ja teistes tiheda hoonestusega linnaosades on hoovid kitsad, parkimiskohti vähe ja tänavaruum reguleeritud. Kui konteiner tuleb paigutada avalikule tänavale või parkimiskohale, võib olla vajalik kooskõlastus linnaosavalitsusega — sellisel juhul soovitame asukoha kokku leppida juba enne tellimuse esitamist.

Korterelamute ja korteriühistute objektid

Korteriühistute renoveerimisprojektide puhul tuleb arvestada, et konteiner seisab platsil pikema aja jooksul ja seda kasutavad korraga mitmed töömeeskonnad või elanikud. Soovitame kokku leppida, kes vastutab konteineri sisu eest, et sinna ei satuks olmeprügi ega jäätmeid, mis ei kuulu ehitusjäätmete hulka.

Uusarenduse ja suurema objekti logistika

Uusarenduste puhul, kus mitu korterit või maja valmib paralleelselt, on otstarbekas planeerida konteinerite regulaarne vahetusgraafik — näiteks kord nädalas või vastavalt töömahule. Nii ei kogune platsile jäätmeid, mis segavad liikumist ja tarnijate ligipääsu, ning jäätmekäitluse kulu jaotub ühtlasemalt kogu ehitusperioodi peale.

Eramute ja Harjumaa objektide puhul on ligipääs enamasti lihtsam, kuid tähelepanu tasub pöörata pinnasele — raske konteiner ja veok võivad pehmel pinnasel jätta jälgi. Soovitame konteineri asetada kõvakattega alale või kasutada aluspuitu.

Ehitusjäätmete äraveo hind kujuneb mitme teguri koosmõjul. Läbipaistvuse huvides toome välja peamised, mis tellimuse hinda kõige rohkem mõjutavad.

• Jäätmete kogumass — raske materjal nagu betoon, plaadid ja segu tõstab käitluskulu rohkem kui kerge materjal.
• Jäätmeliik — puhas puit või pakend on käitluses odavam kui segunenud ehitusprügi.
• Vahemaa ja objekti asukoht — kaugem objekt või keerulisem ligipääs mõjutab transpordikulu.
• Rendiperiood — lühiajaline konteiner on soodsam kui pikaajaline platsiteenindus.
• Laadimisteenus — kui jäätmed tuleb objektilt konteinerisse tõsta meie meeskonna poolt, lisandub tööjõukulu.
• Konteinerite arv ja vahetuste sagedus — suurematel objektidel arvestatakse hind vahetuste graafiku järgi.

Kõige suurem säästuvõimalus peitub sorteerimises: mida puhtam on materjalivoog, seda odavam on käitlus. Samuti tasub valida kohe õige suurusega konteiner — teine vedu läheb peaaegu alati kallimaks kui algselt ühe suurusklassi võrra suurema konteineri tellimine.

Objektil tehtud lihtsad valikud mõjutavad lõplikku hinda rohkem, kui esmapilgul arvata võiks. Kui suudad materjali juba tekkekohas rühmitada, on käitlejal võimalik suunata suurem osa sellest otse taaskasutusse, mis alandab käitlustasu ja seega kogu tellimuse maksumust.

Praktilised soovitused

• Hoia puitmaterjal (lauad, prussid, uksed) eraldi hunnikus.
• Koguda metallidetailid (torustik, profiilid) omaette kasti või alale.
• Ära sega kipsplaati ja segu-põhist prahti pakendmaterjaliga.
• Hoia pinnas ja betoonijäätmed lahus kergemast materjalist.
• Väldi olmeprügi, toidujääkide ja pakendite sattumist ehitusjäätmete konteinerisse.

Isegi kui täielik sorteerimine ei ole objekti kiiruse tõttu alati võimalik, aitab juba osaline liigitamine — näiteks puidu ja metalli eraldamine muust prahist — käitluskulu vähendada. Ehitusfirmadele, kellel on korduvad objektid, tasub kaaluda mitme konteineri paigutamist platsile korraga, igaühte eri jäätmeliigi jaoks.

Kõik meie poolt veetavad ehitusjäätmed antakse üle litsentseeritud jäätmekäitlejale, kus koorem kaalutakse ja sorteeritakse. Taaskasutatav materjal — puit, metall, betoon, kips — suunatakse ringlusse, ülejäänud osa käideldakse nõuetekohaselt vastavalt kehtivatele nõuetele.

Ehitusfirmadele ja korteriühistutele, kes vajavad jäätmete üleandmise kohta kinnitust — näiteks projektidokumentatsiooni või ehitusloaga seotud aruandluse jaoks —, saame vajadusel väljastada kinnituse, et jäätmed on üle antud seaduslikku käitluskohta. See on eriti oluline suurematel ehitus- ja renoveerimisprojektidel, kus jäätmekäitlus on osa üldisest ehitusjärelevalvest.

Ehitusfirmad ja peatöövõtjad

Ehitusfirmadele pakume järjepidevat teenindust, kus konteiner või konteinerid seisavad objektil kogu ehitusperioodi vältel ja neid vahetatakse kokkulepitud graafiku alusel või vastavalt vajadusele. Regulaarne vahetusrütm on objektile tavaliselt oluliselt soodsam ja mugavam kui iga kord uue tellimuse tegemine.

Korteriühistud

Korteriühistute renoveerimisprojektide — fassaadivahetuse, katusetööde, trepikoja uuenduse — puhul aitame planeerida konteineri asukoha nii, et see ei segaks parkimist ega maja igapäevast elu, ning soovitame sobiva mahu ja rendiperioodi vastavalt projekti kestusele.

Uusarendajad

Uusarenduste puhul, kus valmib mitu korterit või maja korraga, on levinuim lahendus mitme konteineri paigutamine platsile ja regulaarne vahetusgraafik, mis on kooskõlastatud üldise ehitusgraafikuga.

Ehitus- ja remondihooaeg on Eestis tihedalt seotud aastaajaga — kevad ja suvi on kõige kiirem periood, mil ka konteinerite ja transpordi broneerimisega tasub arvestada mõne päeva ette. Talvel on tellimusi vähem ning kiireloomulisi päringuid on tavaliselt lihtsam mahutada juba lähipäevadeks.

Suuremate objektide, näiteks uusarenduse siseviimistluse või ehitusfirma pikaajalise projekti puhul soovitame konteinerite vajaduse kaardistada juba ehitusgraafiku koostamise faasis. Nii on võimalik kokku leppida vahetusrütm terveks perioodiks ja vältida olukorda, kus jäätmed kogunevad platsile ootamatult.

Enamik hilisemaid probleeme ja lisatasusid on tegelikult lihtsalt välditavad, kui tellimust ette planeerida.

• Konteineri suuruse alahindamine — teine vedu maksab enamasti rohkem kui algselt suurema konteineri tellimine.
• Raske materjali (betoon, plaadid, pinnas) mainimata jätmine päringus — mõjutab otseselt konteineri valikut ja hinda.
• Ohtlike jäätmete (värvid, asbest, kemikaalid) sattumine ehitusjäätmete hulka.
• Konteineri ületäitmine üle serva, mistõttu koormat ei saa ohutult vedada.
• Asukoha kooskõlastamata jätmine linnaosaga tiheda hoonestusega piirkonnas.
• Erinevate jäätmeliikide kokku segamine, mis tõstab käitluskulu.

Enamik neist vigadest on ennetatavad juba päringu esitamisel — piisab, kui kirjeldad tööd ja materjali võimalikult täpselt. Kui objektil on ka suuremahulisi lammutus- või mööblijäätmeid, tasub uurida ka meie lammutusjäätmete ja suurjäätmete äraveo lahendusi, sest neil on veidi teistsugused käitlusnõuded.