Kolimisteenused — kolimisjäätmete äravedu ja ruumi vabastamine

Kõige selgem märk on lihtne: kolimispäev on läbi, uus kodu on sisustatud, aga vanas kohas seisab keset tuba hunnik asju, millele keegi kohta ei leidnud. Tavaliselt on see segu kolmest asjast — pakkematerjalist, katkisest või ebamugavast mööblist ning asjadest, mille äraviskamise otsus lükkus edasi. Kõik kolm nõuavad erinevat käsitlust, kuid ühest väljasõidust piisab enamasti kõigi jaoks.

Tüüpilised olukorrad

• Üürikorteri üleandmine, kus leping lõpeb kindlal kuupäeval ja tagatisraha sõltub ruumi seisukorrast.
• Kolimine suuremasse või väiksemasse koju, kus osa vanast sisustusest kaasa ei mahu.
• Kontori või kaupluse ümberkolimine, kus jäävad üle riiulid, vana kontorimööbel ja arhiivikastid.
• Kinnisvara müük, kus ostjale antakse üle tühi ja puhas pind.
• Pärandvara või pikalt kasutuses olnud kodu tühjendamine kolimise järel.
• Vahelao või panipaiga sulgemine, kuhu asjad ajutiselt kolimise ajaks toodi.

Kui aga kolimist tegelikult ei toimu ja eesmärk on lihtsalt terve kodu tühjaks teha — näiteks pärandvara puhul, kus keegi kuhugi ei koli —, siis on täpsem lugeda korteri tühjendamise või maja tühjendamise kirjeldust. Need teenused algavad tühjast otsast: seal käiakse läbi kogu sisustus, kapid ja panipaigad. Kolimisteenus siin lehel eeldab, et sina tead juba, mis läheb kaasa ja mis mitte — meie tegeleme sellega, mis maha jääb.

Kolimiskoorem on peaaegu alati segane: ühes ja samas hunnikus on pappi, tekstiili, puitu, plasti ja natuke tehnikat. See on täiesti tavaline ja sellega tuleb arvestada juba hinnangu andmisel, sest segakoorma käitlus erineb ühest materjalist koosnevast koormast. Allpool on põhilised rühmad, mida kolimise järel reaalselt ära veetakse.

Pakkematerjal ja kastid

Pappkastid, mullikile, kilekotid, vahtplast, kinnitusteibid ja pakkepaber moodustavad mahult sageli poole koormast, ehkki kaalu on neil vähe. Puhas ja kuiv lametatud papp on hea materjal, mis läheb taaskasutusse, kui see ei ole toidu, õli ega värviga määrdunud. Palume kastid enne veopäeva kokku lükata — nii mahub sama kogus autosse mitu korda tihedamalt ja koorem läheb odavamaks.

Mööbel, mis kaasa ei tulnud

Iga kolimise juurde käib mõni ese, mis uude kohta lihtsalt ei sobi: liiga suur riidekapp, kolimisel lagunenud lamekomplekt, vana diivan, voodi koos madratsiga või köögilaud, mis uude kööki ei mahu. Need on suurjäätmed ja neid ei tohi jätta olmekonteineri kõrvale. Kui su põhiline vajadus ongi just kulunud sisustusest vabanemine, kirjeldab seda täpsemalt vana mööbli äravedu, kus räägime lahti ka lahtivõtmise ja käitluse osa.

Kodutehnika ja elektroonika

Vana pesumasin, ahi, külmkapp, teler, arvutid ja väiksem köögitehnika kuuluvad elektroonikaromude hulka ning neid käideldakse eraldi voona. Ütle tellimisel, kui koormas on külmutusseadmeid — need vajavad ettevaatlikumat käsitsemist ja eraldi üleandmist, seega mõjutab see planeerimist.

Tekstiil, nõud ja väiksem kola

Vaibad, kardinad, riided, voodipesu, nõud, mänguasjad, raamatud ja panipaiga sisu. Seda kihti tekib kolimisel alati rohkem kui arvatud, sest kappide põhjast ilmub välja aastate jagu asju. Kui esemed on terved ja puhtad, tasub need enne annetada — see vähendab koormat ja on keskkonna mõttes mõistlikum.

Rõdu, keldri ja garaaži sisu

Kolimisel jäävad kõige sagedamini viimasena tähelepanuta just abiruumid: keldriboks, rõdukapp, kuur ja garaaž. Sealt tuleb välja aiatoole, rehve, tööriistu, jalgrattaid, ehitusjääke eelmisest remondist ja pakendeid. Palume need ruumid tellimuse ajal kindlasti üle vaadata, sest just need lisavad hinnangule kõige rohkem mahtu.

Mida me äraveetava koormaga kaasa ei võta

Ohtlikke jäätmeid ei saa tavakoormaga käidelda: värvid, lahustid, õlid, akud, kemikaalid, gaasiballoonid ja ravimid tuleb viia jäätmejaama või vastavasse kogumispunkti. Sama kehtib asbesti sisaldava materjali kohta, mis vajab eraldi käitlust. Kui kolimisel selliseid asju välja tuleb, ütle seda ette — anname nõu, kuhu need viia, ja veame ülejäänu ära tavakorras.

Protsess on tahtlikult lihtne, sest kolimise ajal on inimesel niigi palju jälgida. Kogu suhtlus mahub tavaliselt paari sõnumi ja ühe kohalesõidu sisse.

1. Päring koos pildi või nimekirjaga

Kirjelda lühidalt, mis maha jääb, mitmendal korrusel ruum asub ja kas majas on lift. Kõige kiirem on saata paar telefonipilti hunnikust või toast. Pildi järgi saab mahtu hinnata märksa täpsemalt kui sõnalise kirjelduse põhjal ning see vähendab riski, et kohapeal selgub üllatusi.

2. Hinnang ja aja kokkuleppimine

Vastame hinnanguga, mis arvestab mahtu, väljakandmise keerukust ja käitlust. Lepime kokku päeva ja ajaakna. Kolimise puhul on tavaline, et vedu toimub päev enne võtmete üleandmist või vahetult pärast mööblifirma lahkumist — mõlemad variandid sobivad.

3. Väljakandmine ja laadimine

Meeskond tuleb kohale, vaatab ruumid üle ja alustab väljakandmisega. Suurem mööbel võetakse vajadusel lahti, et see mahuks trepikojast läbi ja autos vähem ruumi võtaks. Kastid ja kotid liiguvad kihiti, et koorem oleks tihe. Trepikojas ja liftis liigume ettevaatlikult, sest kortermajas jälgib ühistu seinte ja ukselengide seisukorda.

4. Ruumi ülevaatus

Enne lahkumist käime ruumid koos üle, et midagi ei jääks maha — eriti rõdu, keldriboks ja kapipealsed. Kui ruum vajab pärast tühjendamist ka pesu ja pühkimist, saab lisada koristusteenuse, mille tellivad sageli üürileandjad enne uue üürniku sissekolimist.

5. Üleandmine käitlejale

Koorem viiakse otse jäätmekäitluskohta, kus see kaalutakse ja liigitatakse. Puhas papp, puit, metall ja elektroonika suunatakse eraldi voogudesse, ülejäänu läheb segajäätmetena käitlusse. Sina korteri poolelt sellega enam tegelema ei pea.

Kolimise puhul on kaks mõistlikku lahendust ja valik sõltub peamiselt sellest, kas asjad on juba ühes hunnikus või kogunevad mitme päeva jooksul.

Ühekordne äravedu koos laadimisega

Sobib siis, kui kolimine on lõppenud ja kõik mahajäänu on olemas korraga. Tuleme, laadime ja viime ära — konteinerit õue ei ole vaja, parkimiskohta ei ole vaja broneerida ja kogu asi saab ühe korraga tehtud. See on kõige tavalisem valik korterite puhul kesklinnas ja tiheda liiklusega tänavatel.

Konteiner mitmeks päevaks

Sobib siis, kui kolimine venib nädalasse: pakid järk-järgult, tuled õhtuti asju ära tooma või tühjendad paralleelselt maja ja garaaži. Konteiner seisab õues ja sa täidad seda oma tempos. Suurusvalikuga aitame — võrdlus on kirjas konteinerite suuruste lehel ja tingimused prügikonteineri rendi all.

• Korter, kogu kraam korraga koridoris — ühekordne vedu on lihtsam ja odavam.
• Eramaja, kus tühjeneb ka garaaž ja kuur — konteiner annab paindlikkust.
• Kontor, kus laadimine peab toimuma kindlal kellaajal — ühekordne vedu ajaaknaga.
• Kesklinna korter ilma õueta — ühekordne vedu, sest konteinerile ei ole seaduslikku kohta.

Kui sul on ainult tõstmise mure ja transport on juba olemas, saab tellida ka eraldi laadimisteenuse. Kolimise puhul on see levinud olukord: auto on renditud, aga trepist alla kandma pole kedagi.

Iga ettevalmistuse minut kiirendab veopäeva mitmekordselt. Neist soovitustest ei ole ükski kohustuslik, aga koos hoiavad nad kokku nii aega kui raha.

• Eralda selgelt see, mis läheb minema, sellest, mis jääb või liigub uude koju — kõige lihtsam on kasutada eraldi tuba või märgistust.
• Lükka pappkastid lamedaks ja seo kokku; täispuhutud kastid võtavad autos mitu korda rohkem ruumi.
• Kogu väiksem kola kottidesse või kastidesse, et seda ei peaks ükshaaval kokku korjama.
• Võta suurem mööbel lahti, kui sul on selleks aega ja tööriistu — kui ei ole, teeme selle kohapeal ära.
• Vaata üle kelder, rõdu, kuur ja garaaž, et kogus ei suureneks alles veopäeval.
• Vabasta parkimiskoht maja ees või hoovis ning teata, kui juurdepääs käib läbi värava või vajab ühistu luba.
• Kontrolli lifti mõõtu ja töökorras olekut — see mõjutab suurema mööbli liikumist otseselt.
• Anna teada, kui majas on kokkulepitud vaikne aeg või laadimiseks lubatud kellaajad.

Kortermajades tasub naabreid või ühistut lühidalt teavitada, kui laadimine käib peaukse kaudu ja võtab tund või rohkem. See väldib arusaamatusi ja hoiab trepikoja kasutuse sujuva. Büroohoonetes on halduriga kooskõlastamine enamasti kohustuslik ja seda tuleb teha vähemalt päev ette.

Kolimiskoorem ei lähe tervikuna prügilasse. Käitluskohas koorem sorteeritakse ja materjalid suunatakse edasi vastavalt liigile. Praktikas tähendab see, et suur osa kolimisel tekkinud jäätmetest saab uue elu materjalina või energiana.

• Puhas papp ja paber lähevad paberitööstusesse taaskasutusse, kui need on kuivad ja määrdumata.
• Puitmööbel purustatakse ning kasutatakse plaadimaterjali toormena või energia tootmiseks.
• Metall — voodiraamid, riiulid, torud — läheb metallina ümbertöötlusse.
• Elektroonika suunatakse eraldi käitlusse, kus eraldatakse ohtlikud osad ja väärtuslikud materjalid.
• Tekstiil ja segaolmejäätmed lähevad enamasti energiakasutusse.

Mida paremini on koorem juba objektil eraldatud, seda odavam on käitlus, sest segajäätmete käitlushind on kõrgem kui liigiti kogutud materjalil. See on kõige lihtsam viis kolimisveo hinda mõjutada. Põhjalikumalt on käitlusahel lahti kirjutatud prügi utiliseerimise lehel.

Kolimisveol ei ole ühte fikseeritud hinda, sest kaks korterit ei ole kunagi ühesuguse sisuga. Hinnang antakse alati konkreetse objekti järgi ja see põhineb neljal asjal: mahul, väljakandmise keerukusel, jäätmete koostisel ja asukohal.

Maht

Peamine tegur. Kolimisjäägid on mahukad, aga kerged — kastid ja pehme mööbel täidavad auto kiiresti, ilma et kaal suureks läheks. Seepärast on maht siin määravam kui tonnid.

Väljakandmine

Neljas korrus ilma liftita on hoopis teine töö kui esimese korruse korter otse hoovi ukse juures. Kandetee pikkus, korruste arv, lifti olemasolu ja trepikoja kitsus mõjutavad ajakulu otseselt.

Jäätmete koostis

Puhas papp ja puit on käitluses soodsamad kui segakoorem. Elektroonika ja külmutusseadmed vajavad eraldi käsitlust. Mida rohkem on koorem eelnevalt eraldatud, seda soodsam on lõpptulemus.

Asukoht ja ajastus

Tallinna sisene vedu on lühem kui kaugem Harjumaa objekt. Samuti mõjutab ajastus: kui vedu peab toimuma kindlal kellaajal või väga lühikese etteteatamisega, tuleb graafikut ümber planeerida. Üldised hinnakujunduse põhimõtted on kirjas hinnalehel — sealt leiad ka selgituse, mida pakkumine sisaldab.

Enamik kolimisveo tellimusi tuleb Tallinnast ja iga linnaosa toob kaasa oma eripära. Kesklinnas ja vanalinnas on peamine küsimus parkimine ja laadimisaeg: auto ei saa tundide kaupa tänaval seista, seega töötame kiiremas tempos ja lepime aja täpselt kokku. Kalamajas ja Pelgulinnas on palju puumaju kitsaste treppidega, kus suurem mööbel tuleb enamasti lahti võtta. Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe paneelmajades on tavaliselt lift olemas, kuid lifti mõõt paneb piiri suurematele esemetele. Pirita, Nõmme ja Haabersti eramutes tuleb tavaliselt tühjendada ka garaaž, kuur või kelder, mis lisab mahtu.

Harjumaal teenindame muu hulgas Viimsit, Maardut, Rae, Saku, Saue, Harku ja Kiili valda ning Keilat ja Sauet. Väljaspool linna on kolimisveo puhul kaks praktilist erinevust: juurdepääs on tavaliselt lihtsam, sest auto saab sõita otse ukse ette, kuid sõidutee on pikem, mistõttu on mõistlik kogu kraam korraga ära anda, mitte tellida kaks väiksemat vedu. Linnasisese teenuse eripärad on põhjalikumalt kirjeldatud prügiveo Tallinna lehel.

Eraisikud ja pered

Kõige tavalisem tellija. Pere kolib uude koju ja vanasse jäävad kastid, vana sisustus ning keldri sisu. Sageli on tähtaeg seotud võtmete üleandmisega, seega planeerime veo täpselt selle päeva järgi.

Üürileandjad ja kinnisvarahaldurid

Kui üürnik lahkub ja jätab osa asju maha, tuleb korter kiiresti järgmise üürniku jaoks valmis saada. Siin loeb kiirus: tühi korter tähendab saamata jäänud üüri. Enamasti tellitakse äravedu ja koristus koos, et ruum oleks vaatamiseks valmis samal nädalal.

Ettevõtted ja kontorid

Kontori kolimisel jäävad üle laua- ja tooliraamid, riiulid, arhiivikastid, vana IT-tehnika ja pakkematerjal. Ärihoonetes on laadimine tavaliselt lubatud kindlatel kellaaegadel ja kindlast uksest, seega lepime tingimused halduriga eelnevalt kokku. Suuremate pindade puhul sobib paremini objekti tühjendamine, mis on planeeritud terve pinna kaupa.

Korteriühistud

Kolimiste järel tekib trepikodadesse ja keldritesse maha jäetud kraami, mille eest vastutab lõpuks ühistu. Sellised koormad on tavaliselt segased ja mahukad ning neid on mõistlik ära vedada korraga, mitte tükkide kaupa.

• Mahu alahindamine — „ainult paar kasti“ osutub kohapeal poole auto koormaks, sest kelder ja rõdu jäid arvestamata.
• Kastide lamedaks lükkamata jätmine, mis suurendab koorma mahtu kordades.
• Ohtlike jäätmete segamine tavakoormasse, mis takistab kogu koorma üleandmist.
• Suurjäätmete jätmine olmekonteineri kõrvale — ühistu saab selle eest eraldi arve.
• Veo tellimine alles võtmete üleandmise hommikul, kui vabu aegu enam ei ole.
• Kolimise ja tühjendamise ühte päeva planeerimine ilma varuajata.

Kõige lihtsam viis neid vältida on saata päring paar päeva varem koos piltidega. Siis saab hinnangu anda realistlikult ja graafikusse jääb varu, kui kolimispäev peaks venima — mida ta üsna sageli teeb.

Kolimisega seotud sõnu kasutatakse kõnekeeles läbisegi, kuigi need tähendavad erinevaid teenuseid. Lühike selgitus aitab õige teenuse kohe leida.

• Kolimisteenus selles tähenduses — kolimise järel maha jäänud asjade ja jäätmete äravedu ning ruumi vabastamine.
• Kolimisjäätmed — pakkematerjal, kastid ja esemed, mis kolimisel kasutuselt maha kanti.
• Suurjäätmed — mööbel ja suuremõõtmelised esemed, mis ei mahu olmekonteinerisse.
• Tühjendamine — kogu ruumi sisu läbivaatamine ja väljaviimine, sõltumata kolimisest.
• Laadimisteenus — ainult tõstmine ja peale laadimine, kui transport on juba olemas.
• Jäätmekäitlus — koorma üleandmine litsentseeritud käitlejale ja materjalide edasine suunamine.