Lammutusjäätmete äravedu Tallinnas ja Harjumaal

Lammutusjäätmed tekivad siis, kui olemasolev konstruktsioon — sein, vahelagi, hoone osa või kõrvalhoone — lõhutakse maha, mitte ei ehitata juurde. Erinevalt tavalisest remondiprahist koosneb lammutuspraht suures osas konstruktsioonimaterjalist: betoonist, tellisest, krohvist, plokkidest, vanast plaadipõrandast ja mõnikord ka mullast või vundamendijäänustest. Sekka jääb tavaliselt ka puitu, näiteks katuseroovid, laudis ja vanad uksepiidad, ning metalli, näiteks armatuur ja torustik.

Kaalu poolest on lammutusjäätmed selgelt raskemad kui remondil tekkiv ehitusjäätmete segu. Kuupmeeter puhast betooniprahti kaalub kordades rohkem kui sama maht kipsplaati või pakendit, mistõttu tuleb lammutusjäätmete puhul mõelda mahu asemel eelkõige kaalule ja konteineri kandevõimele.

Lammutusjäätmete ja tavaliste ehitusjäätmete erinevus

Praktikas ei ole vaja neid kahte liiki alati rangelt lahutada — sageli tekivad need samal objektil kõrvuti. Kui vaheseina lammutamisel tuleb ka kipsplaati ja puitu, on tegu segapraktikaga. Kui aga objektil tekib valdavalt betooni, tellist ja krohvi, on mõistlik seda käsitleda eraldi lammutusjäätmete veona, kuna see mõjutab otseselt konteineri valikut ja käitluskulu.

Lammutusjäätmete äravedu tellitakse kõige sagedamini pärast konkreetset lammutustööd, mitte pikaajalise ehitusprojekti kestel. See tähendab, et tellimused on tihti ühekordsed ja kiireloomulised — praht tuleb objektilt ära saada enne, kui saab jätkata järgmise tööetapiga.

• Vaheseinte lammutus korteris või majas — ruumide plaani muutmine, avatud planeeringu loomine.
• Vannitoa täielik lammutus — vana plaat, betoonpõrand, seinakonstruktsioon.
• Kuuri, garaaži või abihoone lammutus krundil.
• Hoone osaline lammutus — juurdeehituse eemaldamine, katuse või korruse mahavõtmine.
• Vana vundamendi või terrassi lammutus enne uusehitust.
• Amortiseerunud kõrvalhoonete koristamine kinnistult enne müüki või arendust.

Väiksema töö, näiteks ühe vaheseina või vannitoa lammutuse puhul piisab enamasti ühest konteinerist, mis tuuakse objektile lammutustöö lõpuks. Suurema mahuga, näiteks kuuri või hoone osalise lammutuse korral, tuleb sageli arvestada mitme veokorraga, sest raske materjal täidab konteineri kaalu poolest kiiremini, kui esialgu arvata võiks.

Kuna lammutustöö on tavaliselt juba tehtud või tegemisel, on meie roll eelkõige praht objektilt kiiresti ja korrektselt ära viia.

1. Töö ja materjali kirjeldus

Anna teada, mis lammutatakse — sein, vannituba, kuur või hoone osa — ja milline on materjal: kas valdavalt betoon ja tellis, või on juures ka puitu ja kergemat materjali. See info on aluseks konteineri suuruse valikule.

2. Konteineri suuruse valik kaalu järgi

Raske lammutuspraht nõuab teistsugust lähenemist kui kerge ehitusjääde — soovitame konteineri, mis mahutab koorma kaalu, mitte ainult visuaalset mahtu. Väiksem lammutustöö vajab sageli mahult väiksemat, kuid raskele materjalile mõeldud konteinerit.

3. Konteineri kohaletoomine

Konteiner tuuakse objektile konksveokiga ja paigutatakse kohta, kus on ligipääs veokile ja kus raske koorem ei kahjusta sõiduteed ega haljasala. Kitsama hoovi või krundi puhul tasub asukoht enne kokku leppida.

4. Täitmine, vajadusel etapiviisiline vedu

Kui lammutuspraht on juba hunnikus, saab konteineri kiiresti täita. Suurema koguse korral, kus üks konteiner ei mahuta kogu prahti ära, korraldame vedu etapiviisiliselt — täis konteiner viiakse ära ja tühi tuuakse asemele, kuni kogu lammutuspraht on objektilt eemaldatud.

5. Äravedu ja üleandmine käitlejale

Täitunud konteiner veetakse ära ja jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kus koorem kaalutakse. Taaskasutatav materjal, näiteks puhas betoon ja metall, suunatakse võimalusel ringlusse.

Lammutuspraht koosneb enamasti konstruktsioonimaterjalist, kuid selguse huvides toome eraldi välja, mis sobib ja mis mitte.

Sobiv lammutusprügi ja lammutusprahi materjal

• Betoon ja betoonplokid, sealhulgas armatuuriga tükid
• Tellis ja telliskivimüüritise jäägid
• Krohv, ehitussegu ja plaatimissegu jäägid
• Keraamilised ja põranda- või seinaplaadid
• Puitkonstruktsioonid — roovid, laudis, prussid
• Metallosad — armatuur, torustik, aiapostid
• Vana vundamendi ja aluspõranda jäägid

Mida lammutusjäätmete konteinerisse panna ei tohi

• Asbesti sisaldavad materjalid, näiteks vanad eterniitplaadid — vajavad eraldi pakendamist ja transporti.
• Ohtlikud jäätmed — värvid, lahustid, õlid, kemikaalid, immutatud puit.
• Elektroonika, kodumasinad ja gaasiballoonid.
• Olmeprügi ja toidujäätmed.
• Suur kogus pinnast, kui seda ei ole päringus eraldi mainitud.

Vanades hoonetes esineb eterniitkatuseid ja asbesti sisaldavaid pindu sagedamini, kui esmapilgul arvata võiks — kui kahtlustad, et lammutataval objektil võib asbesti olla, anna sellest kindlasti päringus teada, et saaksime pakkuda õiget lahendust. Kui objektil tekib peale lammutust ka üldisemat ehitusprahti nagu kipsplaat ja pakend, on mõttekas tutvuda ka meie ehitusjäätmete äraveo lehega, kus see teema on eraldi lahti seletatud.

Lammutusjäätmete puhul on konteineri valiku peamine kriteerium kaal, mitte maht. Betoon, tellis ja krohv on nii rasked, et suur osa lammutuspraht mahub kaalu poolest ära juba mahult tagasihoidlikku konteinerisse, samas kui sama suur konteiner täidetuna kergemate ehitusjäätmetega jääb kaalu poolest palju alla piiri.

Konteineri suurus lammutustöö tüübi järgi

• 6 m³ — üksik vahesein, väiksem vannitoa lammutus, puhas raske materjal nagu betoon ja tellis.
• 8 m³ — vannitoa täislammutus koos plaatide ja segupõrandaga.
• 10 m³ — mitme ruumi vaheseinte lammutus, keskmise suurusega töö.
• 12 m³ — väiksema kuuri või garaaži lammutus, hoone osaline lammutus.
• 15 m³ — suurema kõrvalhoone lammutus, kus materjal on segu betoonist ja puidust.
• 20 m³ — mahukas lammutustöö, kus osa materjalist on kergem (puit, katusekate), mistõttu jääb kaal mahu suhtes tasakaalus.

Miks suur konteiner ei ole lammutuspraht puhul alati parim valik

Kui objektil on valdavalt betoon, tellis ja krohv, ei ole otstarbekas tellida kohe suurimat konteinerit, sest see saab kaalu poolest täis kaugelt enne, kui pind visuaalselt täitub. Sellisel juhul on mõistlikum valida mahult väiksem konteiner ja vajadusel tellida teine vedu, kui üritada kogu praht mahutada ühte suurde, kuid kaalupiirini juba enne aja jooksmist täituvasse konteinerisse.

Kui räägid meile ette, kui suur osa lammutusprahist on puhas raske materjal ja kui palju on juures kergemat puitu või muud konstruktsiooni, oskame konteineri suuruse valida täpsemalt ja vältida asjatut lisavedu.

Lammutustööde objektid — olgu tegu korteri, eramaja krundi või kuuriga — on väga erineva ligipääsuga. Korterelamu puhul tuleb lammutuspraht sageli enne konteinerini vedada trepikojast või lifti kaudu, mis nõuab omaette planeerimist. Eramaja ja kõrvalhoone lammutuse puhul on ligipääs tavaliselt lihtsam, kuid tähelepanu tuleb pöörata pinnasele.

Korterelamud ja tihe linnakeskkond

Kui vahesein või vannituba lammutatakse korteris, tuleb praht kanda või kärutada hoovi konteinerini. Kitsa trepikoja ja piiratud parkimisega majade puhul soovitame konteineri asukoha ja ligipääsutee kokku leppida juba enne lammutustöö algust, et vältida hilisemat ummikut.

Eramud ja Harjumaa krundid

Kuuri, garaaži või hoone osa lammutamisel krundil on ligipääs veokile enamasti lihtsam, kuid raske konksveok ja täis konteiner võivad pehmel pinnasel jätta sügavaid jälgi. Soovitame konteineri asetada kõva pinnaga alale, näiteks sissesõiduteele, või kasutada aluspuitu, kui muud pinda ei ole.

Kui lammutustöö toimub mitmes etapis — näiteks kõigepealt sisekonstruktsioonid ja seejärel katus ja seinad —, saame konteinereid tuua ja ära vedada vastavalt tööetapile, mitte oodata kogu lammutustöö lõppu.

Lammutusjäätmete äraveo hind kujuneb mitmest tegurist, millest enamik on seotud materjali raskuse ja kogusega.

• Koorma kogukaal — betoon, tellis ja krohv tõstavad käitluskulu rohkem kui kergem materjal.
• Konteinerite arv — kui üks konteiner ei mahuta kogu lammutusprahti, lisandub täiendavaid vedusid.
• Ligipääs objektile — kitsas hoov, korterelamu või keeruline pinnas mõjutavad transpordi kulu.
• Materjali segunemine — puhta betooni või puhta puidu käitlus on soodsam kui segunenud lammutuspraht.
• Vahemaa objekti ja käitluskoha vahel.
• Konteineri rendiperiood, kui see jääb platsile pikemaks ajaks etapiviisilise lammutuse ajaks.

Kõige suurem mõju hinnale on sellel, kui täpselt oskad materjali ja mahtu juba päringus kirjeldada. Kui teame ette, et tegu on valdavalt raske materjaliga, saame kohe pakkuda õige konteineri suuruse ja vältida olukorda, kus esimene konteiner osutub kas liiga väikeseks või ülekoormatuks.

Lammutusjäätmete utiliseerimine algab jäätmekäitluses koormale kaalumisest ja materjali liigitamisest. Puhas betoon ja tellis on materjalid, mida on kõige lihtsam suunata taaskasutusse, näiteks purustatuna teede ja pinnasetööde alusmaterjaliks. Metall — armatuur, torustik — läheb omakorda metalliringlusesse.

Miks tasub materjali objektil lahus hoida

Kui betoon, tellis, puit ja metall on juba lammutamisel eraldi hunnikutesse kogutud, on käitlejal lihtsam suunata suurem osa materjalist taaskasutusse, mitte käsitsi läbi segapraht sortida. See vähendab käitluskulu ja seeläbi ka kogu tellimuse maksumust.

• Hoia puhas betoon ja tellis eraldi hunnikus muust prahist.
• Koguda metallosad — armatuur, torustik, aiapostid — omaette.
• Puit ja katusekate hoia lahus mineraalsest materjalist.
• Väldi olmeprügi ja pakendite sattumist lammutusprahi konteinerisse.

Isegi kui täielik sorteerimine lammutustöö kiiruse tõttu alati võimalik ei ole, aitab juba metalli ja puhta betooni eraldamine ülejäänud prahist utiliseerimiskulu langetada.

Lammutusjäätmete puhul on vead sageli seotud materjali kaalu alahindamisega, mis on samas kõige lihtsamini välditav probleem.

• Konteineri valimine mahu, mitte kaalu järgi — raske materjal täidab kaalupiiri enne, kui konteiner visuaalselt täis paistab.
• Asbesti sisaldava materjali (vana eterniit) mainimata jätmine päringus.
• Lammutuspraht ja puhas ehitusjääde kokku segamine, mis tõstab käitluskulu.
• Konteineri asukoha kooskõlastamata jätmine kitsa hoovi või tänavaäärse asukoha puhul.
• Etapiviisilise lammutuse korral kõikide konteinerite tellimine korraga, kuigi vedu saaks jaotada mitmele nädalale.

Enamik neist vigadest väldib end ise, kui kirjeldad päringus lammutatavat konstruktsiooni ja materjali võimalikult täpselt. Kui lammutustöö käigus tekib ka mööblit või muid suuremahulisi esemeid, näiteks vana vannitoamööblit, tasub uurida ka meie suurjäätmete äraveo lahendusi, mis sobivad neile paremini kui lammutusprahi konteiner.

Vanema hoone, kõrvalhoone või kuuri lammutamisel tuleb sageli välja materjale, mida ehitusprahi hulgas tavaliselt ette ei tule. Nõukogudeaegsetel ja vanematel hoonetel on levinud eterniitkatused ja -fassaadid, mis võivad sisaldada asbesti, samuti vanad isolatsioonimaterjalid ja immutatud puit, mille käitlus erineb tavapärasest lammutusprahist. Kui objektil on kahtlus mõne sellise materjali osas, on kõige olulisem sellest juba päringu esitamisel teada anda, mitte selguda alles siis, kui konteiner on juba objektil.

Eterniit ja asbesti kahtlus

Eterniitplaadid on üks levinumaid materjale, mille puhul tuleb arvestada asbesti sisalduse võimalusega. Kui katus, sein või vahesein sisaldab eterniiti või on selle kohta kahtlus, ei tohi seda panna tavalisse lammutusjäätmete konteinerisse — asbestisisaldusega materjalid tuleb käidelda eraldi ja kokkuleppel, kuna neile kehtivad teistsugused pakendamise ja transpordi nõuded kui tavapärasele lammutusprahile. Meie ei teosta lammutustööd ega asbesti eemaldamist ise, kuid oskame nõustada, kuidas selline materjal äraveoks ette valmistada, ja korraldada selle transpordi eraldi vastavalt kokkuleppele.

Vana isolatsioon ja immutatud puit

Lisaks eterniidile tuleb vanade hoonete lammutusel sageli ette ka vana isolatsioonimaterjali — näiteks räbu- või kanepitäidist, mida on aastakümnete jooksul niiskus ja tolm mõjutanud — ning immutatud puitu, mida on kasutatud vundamendi lähedal, terrassidel või välisdetailides. Immutatud puit erineb tavalisest ehituspuidust selle poolest, et see sisaldab kaitseainet, mistõttu ei sobi see tavalise puidujäätmena käitlusesse ja tuleb sellest eraldi teada anda.

Kui pole kindel, kas mõni materjal objektil ohtlike jäätmete alla kuulub, tasub sellest lihtsalt küsida juba päringu tegemisel — kirjelda, kui vana hoone on ja millist katuse- või isolatsioonimaterjali seal on kasutatud. See aitab meil planeerida, milline osa lammutusprahist läheb tavapärasesse konteinerisse ja milline vajab eraldi kokkulepet.

Lammutusjäätmete puhul on kaalu ja mahu suhe kõige sagedasem koht, kus esialgne plaan objektil muutub. Kuupmeeter puhast betooni või tellist kaalub oluliselt rohkem kui sama maht segaehitusprahti, mistõttu täitub konteineri kaalupiir sageli tunduvalt enne, kui konteiner visuaalselt täis paistab. See tähendab, et sama mahuga konteiner, mis remonditöödel mahutaks korraga kogu prahi, ei pruugi lammutustöö puhul mahutada isegi poolt materjalist ära.

Mitmeetapiline koorma planeerimine

Suurema lammutustöö puhul — näiteks hoone osa, garaaži või kõrvalhoone lammutamisel — on mõistlik planeerida koorma vedu juba algusest peale mitmes etapis. See tähendab, et esimene konteiner viiakse ära niipea, kui see kaalu poolest täis saab, ja asemele tuuakse tühi konteiner, mitte oodata, kuni kogu lammutuspraht on hunnikusse kogunenud. Selline lähenemine hoiab objekti korrastatuna ja väldib olukorda, kus praht hakkab platsil kuhjuma ja segama edasist tööd.

• Hinda juba enne lammutustöö algust, kui suur osa materjalist on raske (betoon, tellis) ja kui suur osa kergem (puit, katusekate).
• Kui lammutus toimub mitmes järgus (näiteks kõigepealt sisetööd, seejärel katus), planeeri ka konteinerite vedu vastavalt neile järkudele.
• Jäta objektile piisavalt ruumi, et täis konteineri saaks ära vedada ja tühja asemele tuua ilma, et see segaks käimasolevat lammutustööd.
• Suurema töö puhul lepi kokku orienteeruv veograafik, mitte üksik kuupäev, kuna lammutustempo võib objektil muutuda.

Mida täpsemalt oskad juba päringus kirjeldada, kui palju ja millist materjali lammutusest tekib, seda paremini saame planeerida, kas piisab ühest konteinerist või tuleb koorma vedu jagada mitmele etapile.

Paljud lammutustööd toimuvad kitsastel linnakruntidel, tihedalt hoonestatud tänavatel või piiratud sissesõiduga õuedel, kus konksveokile ja täis konteinerile mahaladumiskohta leida ei ole lihtne. Sellistel juhtudel tuleb konteineri asukoht ja ligipääsutee läbi mõelda juba enne lammutustöö algust, mitte alles siis, kui esimene koorem on valmis äraveoks.

Pinnase ja haljasala kaitse

Raske konteiner ja seda vedav veok võivad pehmel pinnasel, murul või vanal sillutisel jätta sügavaid jälgi või tekitada kahjustusi. Kui krundil ei ole kõva pinnaga ala, kuhu konteiner paigutada, tasub kaaluda aluspuidu või plaatide kasutamist konteineri all, et koormus jaotuks laiemale pinnale. Samuti on mõistlik enne veo algust läbi mõelda, millist teekonda mööda veok krundile ja krundilt välja sõidab, et vältida korduvaid käike üle sama tundliku pinnase.

Graafiku sünkroniseerimine lammutusbrigaadiga

Kui lammutustööd teeb objektil eraldi brigaad, on kogu protsess sujuvam, kui konteineri toomine ja äravedu on kooskõlas nende töögraafikuga. Meie ei tegele ise lammutustööga, kuid saame konteineri tuua täpselt siis, kui brigaad on jõudnud etappi, kus praht tuleb objektilt ära viia, ning planeerida järgmise konteineri asemele toomise vastavalt sellele, kui kiiresti lammutustöö edeneb. See eeldab, et info lammutuse ajakava kohta jõuab meieni õigel ajal — kas otse tellijalt või kokkuleppel brigaadi esindajaga.

• Lepi kokku, kes annab meile märku, millal konteiner on täis või millal järgmine etapp algab.
• Kitsa krundi puhul määra ette konkreetne koht, kuhu konteiner tohib jääda, ja teekond, mida veok kasutab.
• Kui lammutusbrigaad töötab teises tempos kui esialgu planeeritud, anna muutusest teada niipea kui võimalik, et saaksime veograafikut vastavalt kohandada.