Prügivedu korteriühistule ja ühistu suurpuhastus

Ühistu tellib eraldi prügiveo või konteineri siis, kui tavapärased olme- ja pakendikonteinerid ei kata tekkinud jäätmekogust. Kõige sagedasem põhjus on kevadine üldkoristus, kuid vajadus tekib ka muudel juhtudel.

• Kevadine või sügisene suurpuhastuse ja talgupäeva korraldamine
• Keldrite, panipaikade ja ühiskasutuses olevate ruumide tühjendamine
• Suurjäätmete kogumispäev, kui elanikel on kogunenud vana mööblit ja kodutehnikat
• Hoovi ja haljasala korrastamine, kui tekib aia- ja haljastusjäätmeid
• Katuse-, treppkoja- või fassaaditööde järel jääk-ehitusprahi äravedu
• Ühistu üldkoosolekul otsustatud ühekordne suurpuhastus enne renoveerimist

Kui ühistus on juba pikemalt kogunenud kraami, mille kohta keegi eraldi vastust ei anna, on mõistlik korraldus alustada teavitusest — anda elanikele teada kuupäev, milleks tuleb asjad ära märkida või hoovi tuua, mitte lasta konteineril seista määramatult kaua avatud kutsega.

Talgupäeva õnnestumine sõltub suuresti sellest, kui täpselt on eelnevalt paika pandud, mis toimub, millal ja kus. Kui plaan on hägune, jõuab hoovi konteinerisse asju, mida keegi ei osanud oodata, ja maht saab otsa enne, kui kõik jõudsid oma kraami ära tuua.

Ajastus

Kõige populaarsem aeg on kevadel, kui talvised jäätmed ja panipaikade sisu on hea üle vaadata enne suvehooaega, kuid sama hästi sobib sügisene puhastus enne talve. Nädalavahetus, eriti laupäeva hommik, annab kõige rohkem elanikele mugava võimaluse kraami kohale tuua.

Ulatus ja piirid

Enne päeva otsustab juhatus, kas konteinerisse tohib panna ainult suurjäätmed, kas kaasatakse ka haljastusjäätmed ja kas ehituspraht on lubatud. Selge piir aitab vältida olukorda, kus konteiner täitub kiiresti ebasobiva materjaliga ja tegelikult vajaminevatele asjadele enam ruumi ei jää.

Kui talgupäevale planeeritakse ka aia- või haljastustööd, tasub arvestada, et haljastusjäätmed ja suurjäätmed käituvad konteineris erinevalt — oksad ja muru võtavad ruumi teisiti kui mööbel. Vajadusel saab tellida kaks eraldi konteinerit, üks kummalegi jäätmeliigile.

Enamik segadust talgupäeval tekib mitte konteineri, vaid info puudumise tõttu. Kui elanikud ei tea täpselt, mida tohib tuua ja millal, jõuab konteinerisse nii sobimatut materjali kui ka liiga palju korraga.

• Teata konkreetne kuupäev ja kellaaeg, millal konteiner hoovis on
• Kirjelda selgelt, mis liiki jäätmeid oodatakse — näiteks mööbel ja kodutehnika, mitte olmeprügi
• Too eraldi välja, mida konteinerisse panna ei tohi
• Anna teada, kui asju tuleb enne konteineri saabumist märgistada või kokku koguda ühte kohta
• Määra kontaktisik, kellelt saab küsimuste korral täpsustust
• Kui konteineril on kindel täitumispiir, mainigi seda — nii mõistavad elanikud, miks tasub tulla varakult

Teavitus tasub panna nii ühistu infokanalisse kui ka trepikoja teadetetahvlile, sest kõik elanikud ei jälgi e-kirju sama aktiivselt. Kui teave jõuab kohale hästi, on hoovis kokkulepitud päeval oluliselt vähem hilisemat lisaselgitamist ja arusaamatust selle üle, miks konteiner on juba täis.

Ühistu konteineri maht sõltub eelkõige sellest, mitu korterit majas on ja kui kaua jäätmeid on kogunenud koguda saanud. Väiksema kortermaja ühekordne talgupäev vajab tunduvalt vähem mahtu kui suure elamu iga-aastane suurpuhastus.

• Väike maja, kuni umbes 15 korterit — sobib tavaliselt üks väiksem konteiner
• Keskmine maja, 15–40 korterit — vajab suuremat mahtu või ühte vahetust päeva jooksul
• Suur maja või kortermajade rühm — mõistlik planeerida mitu konteinerit või mitu vahetust
• Ainult keldrite ja panipaikade tühjendus ilma laiema talgupäevata — sageli piisab väiksemast mahust
• Kui kaasatakse ka haljastusjäätmed, arvesta nende jaoks eraldi mahtu

Kuna keegi ei tea talgupäeva eel täpselt, kui palju elanikke tegelikult oma kraami kohale toob, on kindlam valida maht pisut suuremaks või leppida kokku, et vajadusel tuuakse päeva jooksul asendus. Konteinerite mõõtude ja mahtude kohta täpsema ülevaate saab konteinerite suuruste lehelt.

Enamik korteriühistute hoove on kitsad ja täis parkivaid autosid, mistõttu on konteineri asukoha valimine iseenesest väike planeerimisülesanne. Vale asukoht võib blokeerida sissesõidu, tuletõrjetee või naabrite parkimiskohad terveks päevaks.

• Vali koht, kuhu veok pääseb otse ligi ilma keerukate manöövriteta
• Ära paiguta konteinerit tuletõrjesõiduki juurdepääsuteele ega prügimaja ukse ette
• Kui hoovis on piiratud parkimine, teavita elanikke ette, milline koht ajutiselt kinni jääb
• Jäta konteineri ümber vaba ala, kuhu elanikud saavad kraami tuua ilma autode vahele pugemata
• Arvesta puude ja liinidega, mis võivad tõstetava konteineri kõrgust piirata
• Kitsa läbisõidu puhul saada ette fotod hoovist, et saaksime veoki sobitamist hinnata

Kui ühistu hoovi juurdepääs käib läbi kitsa väravaava või kaugelt tänavalt, tasub see läbi rääkida juba tellimuse esitamisel — nii saame kinnitada, kas plaanitud kuupäeval on üldse võimalik konteinerit sinna toimetada.

Täidetud konteiner on raske ja selle tõstmine avaldab pinnasele punktkoormust. Ühistu hoovis on tavaliselt sillutiskivi, asfalt või haljasala, mida ei taheta koormuse all kahjustada.

• Kõva kattega pind — asfalt või sillutiskivi — kannab konteinerit üldjuhul hästi
• Tundlikuma sillutise ja äärekivide puhul kasutame aluspuid, mis jagavad koormust laiemale alale
• Haljasalale ega pehmele murule konteinerit ei paigutata, sest see vajub koormuse all
• Talvel ja sula ajal on pinnas tavapärasest tundlikum, mistõttu tasub eelistada kõva pinda
• Kui sobiv koht on ainult haljasalal, anna sellest teada juba tellimisel, et saaksime lahenduse ette valmistada

Kui hoovis on hiljuti tehtud haljastust või uuendatud sillutist, tasub see mainida juba tellimuse juures — nii planeerime paigutuse selliselt, et koorem ei satu vastvalminud pinnale.

Ühiskasutuses keldrid ja panipaigad täituvad aastate jooksul asjadega, mille omanikud on ammu kolinud või kellel pole enam kasutust. Sageli ei tea keegi täpselt, kellele mingi ese kuulub, mistõttu jääb tühjendamine ühistu enda kanda.

• Määra tähtaeg, mille jooksul elanikud saavad oma asjad panipaigast ise ära märkida ja välja tuua
• Anna selgelt teada, et pärast tähtaega loetakse allesjäänud kraam mahajäetuks
• Kaalu, kas tühjendus toimub koos talgupäevaga või eraldi töörühmaga
• Suuremas mahus keldrikraami puhul aitab meeskond ka ise ruumidest väljakandmisel
• Eristada tuleb kasutuskõlblik mööbel, elektroonika ja tavaline suurjääde — need käituvad edasi erinevalt

Kui keldri sisu on väga suures mahus või hoone eri korrustel laiali, tasub kaaluda laadimisabi tellimist — meeskond viib asjad ruumidest konteinerini, nii et juhatusel või hooldajal ei pea seda ise organiseerima.

Talgupäeva ja suurjäätmete kogumise konteinerisse tuuakse tavaliselt kodumajapidamises kogunenud mahukat kraami, mida tavaline prügikonteiner ei mahuta ja mida ei ole mõistlik ise ära vedada.

• Vana mööbel — diivanid, kapid, lauad, toolid ja madratsid
• Kodutehnika ja elektroonika, mis tuleb reeglina eraldi märgistada
• Vaibad, riidekapi sisu ja muu mahukas kodukraam
• Jalgrattad ja spordivahendid, millel enam kasutust ei ole
• Väiksemas koguses ehituse jääkmaterjal, kui ühistu on selle eelnevalt lubanud
• Aiamööbel ja kasutuskõlbmatud pottlilled panipaikadest

Kui suur osa majast toob korraga sarnast kraami, näiteks vanu madratseid või mööblit, tasub sellega arvestada mahu planeerimisel juba ette — need esemed on kohati ruumikad, kuigi kerged.

Selge piir selle osas, mis konteinerisse ei sobi, hoiab ära olukorra, kus üks elanik rikub kogu koorma sortimise või tekitab ohuolukorra teistele.

• Ohtlikud jäätmed — värvid, lahustid, õlid, kemikaalid ja akud
• Ehitusprahi suuremas koguses ilma ühistuga eraldi kokkuleppeta
• Rehvid, mis vajavad eraldi käitlust
• Suures koguses olmeprügi ja toidujäätmed, mis rikuvad koorma sortimise
• Külmikud, sügavkülmikud ja muud külmutusseadmed ilma eraldi kokkuleppeta
• Asbesti sisaldav materjal, näiteks vana eterniit

Kui ühistus on teada, et mõnel elanikul on plaanis suuremas koguses ehitus- või remondiprahti ära anda, on mõistlik tellida selle jaoks eraldi lahendus, mitte lasta seda segada talgupäeva üldkonteinerisse. Jäätmete edasise käigu kohta saab rohkem lugeda prügi utiliseerimise lehelt.

Suuremas kortermajas või mitme maja ühise talgupäeva puhul võib üks konteiner täituda juba enne lõunat. Selle vältimiseks saab planeerida ette mitu vahetust samale päevale, nii et hoov ei jää kunagi ilma vaba mahuta.

• Lepi juba tellimuse juures kokku eeldatav vahetuste arv ja ligikaudsed kellaajad
• Määra ühistu poolelt kontaktisik, kes annab veoki saabudes märku, kui konteiner on täis
• Planeeri esimene vahetus lõuna paiku, kui hommikune vool on tavaliselt kõige suurem
• Jäta varu ka õhtusele ajale, kui inimesed jõuavad kohale alles pärast tööpäeva
• Suurema ürituse puhul on mõistlik hoida telefoninumbrit käepärast, et vahetust saaks kiiresti kokku leppida

Mitme vahetusega päev nõuab pisut rohkem eelplaneerimist, kuid väldib kõige tüütumat olukorda — täis konteinerit keset päeva, kui pooled elanikud on oma kraamiga alles hoovi jõudmas.

Korteriühistu tellimusel on tavaliselt üks tellija — juhatus või haldaja — ja üks arve, mitte iga elaniku eraldi makse. See lihtsustab korraldust ja annab selguse, kelle vastutusel konteiner hoovis seisab.

1. Anna teada maja suurus ja plaan

Kirjelda, mitu korterit majas on, mis liiki jäätmeid oodatakse ja millal talgupäev toimub. See annab aluse mahu ja graafiku soovitamiseks.

2. Leppime kokku maht ja asukoht

Vaatame üle hoovi paigutuse ja ligipääsu ning täpsustame, kas vajalik on üks konteiner või mitu vahetust päeva jooksul.

3. Konteiner tuuakse kohale

Konteiner paigutatakse kokkulepitud kohta enne kokkulepitud aega, et elanikud saaksid kohe pärast teate saamist oma kraami tuua.

4. Äravedu ja dokumendid

Pärast päeva lõppu veetakse konteiner ära ja ühistule esitatakse üks koondarve. Vajadusel lisame arvele viite jäätmeliigile ja üleandmise kuupäevale, mida saab hiljem raamatupidamises või koosoleku protokollis kasutada.

Tellimuse saab esitada kontaktilehe kaudu või telefoni teel. Kui talgupäev on juba paika pandud, tasub konteiner broneerida piisavalt ette, eriti kevadhooajal, mil sarnaseid päevi planeerib korraga mitu ühistut.

Teenindame korteriühistuid üle Tallinna ja kogu Harjumaa, kuid piirkonna eripära mõjutab paigutuse ja ligipääsu planeerimist.

• Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe — suured elamurajoonid, kus talgupäevi korraldatakse sageli mitme maja peale koos
• Kesklinn ja Kalamaja — kitsad hoovid ja piiratud parkimine, oluline on ligipääsu ette kontrollida
• Nõmme ja Pirita — rohkem hoovialasid, kus tuleb arvestada haljastuse ja pehmema pinnasega
• Viimsi, Rae, Saku ja teised Harjumaa vallad — uuemad korterelamud, kus hoovid on tavaliselt avaramad

Kui ühistu haldab mitut maja korraga, näiteks väiksemat elamukvartalit, saab talgupäeva planeerida nii, et konteinerid liiguvad ühest hoovist teise kokkulepitud järjekorras.

Ühistu jäätmekorraldus kattub osaliselt teiste teenustega, kuid erineb neist mahu ja korralduse poolest. Lühike ülevaade aitab valida õige lahenduse.

• Prügivedu korteriühistule — ühine talgupäev, keldrite tühjendus ja hoovi konteiner kogu maja jaoks
• Koduse prügi äravedu — ühe kodu tavapärane jäätmeäravedu, mitte ühistu ühisüritus
• Korteri tühjendamine — ühe konkreetse korteri täielik tühjendus, näiteks pärandi või väljakolimise korral
• Suurjäätmete äravedu — ühekordne suurjäätmete vedu ilma laiema ühisürituseta
• Prügikonteineri rent — igapäevane olmejäätmete konteiner maja tavapärase tegevuse jaoks

Sageli algab ühistu korraldus just sellelt lehelt kirjeldatud talgupäevast ja jätkub hiljem üksikute korterite või ruumide vajadustega, mille jaoks sobivad juba teised, spetsiifilisemad teenused.