Puidujäätmete konteineri rent objektile ja hoovi

Puidujäätmeid tekib nii remondil, lammutusel kui ka lihtsalt hoovi korrastamisel. Konteiner tasub tellida siis, kui puitu koguneb rohkem, kui käruga jõuab korraga ära vedada, või kui tööd venivad mitme päeva peale.

• Terrassi, aia või pergola lammutamine ja vanade laudade väljavahetamine
• Katuse roovide, sarikate ja vana laudise vahetus
• Aknaraamide, uste ja puitkonstruktsioonide väljavedu renoveerimisel
• Vanade kaubaaluste ja puitpakendite kogumine ettevõtte territooriumil
• Kuuri, aiamaja või puukuuri lammutamine
• Aiapiirdete, latiaedade ja puidust abihoonete uuendamine
• Suuremas koguses küttepuude jääkide või mädanenud puude käitlus

Kui tegemist on ühe väiksema hunnikuga, mis mahub veokikasti korraga ära, on sageli mõistlikum tellida otse äravedu ilma konteinerita. Konteiner tasub ära siis, kui materjali tuleb juurde mitmel päeval või kui objektil ei ole kohta, kuhu puit vahepeal ladustada.

Puidujäätmete käitluses tehakse selget vahet puhtal ja töödeldud puidul. Vahe mõjutab seda, kuhu materjal edasi läheb ja kui soodne käitlus on.

Puhas puit

Töötlemata või ainult mehaaniliselt töödeldud puit — värvimata lauad, saepuru, puitkarbid, immutamata alused — sobib enamasti hakkimiseks ja edasiseks energeetiliseks või tööstuslikuks kasutuseks. See on käitluse mõttes kõige soodsam materjalivoog.

Värvitud, lakitud ja immutatud puit

Värvitud, lakitud, immutatud või liimitud puit — näiteks vanad aknaraamid, survemmutatud terrassilauad ja vineer — kuulub omaette käitlusahelasse, sest pinnakate või immutusaine mõjutab seda, kuidas materjali edasi töödelda tohib. Selline puit sobib enamasti ikkagi konteinerisse, kuid seda ei tohi segada puhta puiduga samasse ossa, kui koorem soovitakse hiljem puhtana käidelda.

Kui objektil tekib mõlemat liiki puitu, anna sellest tellimisel teada — nii saame öelda, kas mahub üks konteiner või on mõistlik jäätmed juba objektil kaheks eraldada.

Sobib konteinerisse

• Lauad, prussid, roovid ja sarikad
• Puitalused ja kaubaalused
• Aknaraamid ja uksed ilma klaasi ja metallosadeta
• Vineer, OSB-plaat ja puitlaastplaat
• Terrassilauad, sealhulgas survemmutatud puit
• Aiapiirded, latiaiad ja väiksemad puitkonstruktsioonid
• Saepuru ja hööveldusjäägid suuremas koguses

Ei sobi ühiskonteinerisse

• Kreosoodiga immutatud raudteeliiprid ja tugevalt immutatud tööstuspuit
• Puit, mis sisaldab suures koguses klaasi, plekki või muid külgnevaid materjale
• Värvi-, laki- ja lahustijäägid eraldi pakendis
• Asbesti sisaldavad plaadid, mis on puiduga kokku kinnitatud
• Olme- ja toidujäätmed
• Elektroonika ja elektriseadmed, isegi kui neil on puitkorpus

Enne laadimist tasub aknaraamidelt ja ustelt eemaldada klaas, hinged ja lukud, kui see on mõistliku vaevaga tehtav — nii jääb koorem puhtamaks ja käitlus lihtsamaks. Suurema metalliosaga esemed, näiteks vanad aknad koos raamiga, saab siiski konteinerisse panna, kui kogus ei ole liiga suur.

Puit on kerge, seega täitub konteiner enamasti mahult, mitte massilt — erinevalt näiteks lammutusrusust. See tähendab, et valikul on oluline pigem materjali maht ja kuju kui kaal.

Väiksem konteiner sobib ühekordse terrassi- või aiatöö jäätmetele, kus tekib mõni kuupmeeter lauajääke. Suurem konteiner on mõistlik siis, kui lammutatakse kuur, vahetatakse katuseroovid tervel majal või kui puitu koguneb objektile mitme nädala jooksul. Kuna pikad lauad ja prussid võtavad laokujul rohkem ruumi kui lühikeseks lõigatuna, mõjutab ka lõikamisviis, kui palju materjali konteinerisse tegelikult mahub.

Kui sa ei ole mahus kindel, kirjelda, mida lammutatakse või vahetatakse ja umbes kui pika ajaga — sellest piisab, et soovitada sobiv maht. Konteinerite mõõtude ja kasutusalade üldise võrdluse leiad konteinerite suuruste lehelt.

Pikad lauad ja prussid on peamine põhjus, miks puidukonteiner tundub kiiresti täis saavat, kuigi tegelikult jääb sisse palju tühja ruumi. Läbimõeldud laadimine muudab konteineri kasutuse tunduvalt tõhusamaks.

• Lõika pikad lauad ja postid enne laadimist lühemaks, kui see on mõistlik
• Aseta pikemad tükid diagonaalis või konteineri pikima külje suunas
• Pane tasapinnalised elemendid, näiteks plaadid, esimesena põhja
• Täida tekkinud vahed väiksemate puidutükkidega, mitte ei jäta neid tühjaks
• Eemalda enne laadimist naelad ja kruvid, mis torkavad väljapoole
• Ära lao konteinerit üle ääre — puit peab jääma konteineri sisse
• Hoia töödeldud ja töötlemata puit eraldi, kui see on kokku lepitud

Kui puitu tuleb objektile juurde järjest, näiteks katusetööde käigus, tasub konteiner asetada nii, et prussid ja roovid saab panna otse alla ilma vahepealse hunnikuta. See hoiab objekti korras ja vähendab teistkordset tõstmist.

Vana ehituspuit sisaldab peaaegu alati naelu, kruvisid ja mõnikord ka plekk-liitmikke. Väikeses koguses ei ole see probleem — käitluses eraldatakse metall puidust magnetiga enne hakkimist. Suuremas koguses metallosad, näiteks tervelt lammutatud raudteeliiprid või tugevate metallühendustega konstruktsioonid, tasub siiski eelnevalt teada anda, sest need mõjutavad käitlusviisi.

Ohutuse mõttes on mõistlik välja ulatuvad naelad enne laadimist sissepoole kummutada või ära tõmmata — nii väldid vigastusi nii enda kui ka hilisema käitleja jaoks. Kui laadimist teeb objektil suurem meeskond, tasub sellest reeglist eraldi rääkida.

Puidukonteiner on täidetuna kergem kui näiteks lammutus- või pinnasekonteiner, kuid ka selle jaoks vajab konksveok piisavalt manööverdusruumi.

• Vali kõva ja tasane pind, kuhu veok saab otse sõita
• Jäta konteineri taha ja ette veokipikkune vaba ala
• Hoia konteiner eemal puuokstest ja elektriliinidest
• Ära paiguta konteinerit kraavi, nõlva ega pehme muru peale
• Kortermaja hoovis vali koht, mis ei blokeeri prügimaja ega tuletõrjeteed
• Kui materjali laotakse pikka aega, jäta konteineri kõrvale ka ladustamisala tulevasele koormale

Kitsa hoovi puhul tasub enne kohaletoomist saata paar fotot ligipääsuteest — nii saame kohe öelda, kas valitud maht ja koht sobivad kokku.

Puhas puit ei ole prügi selles mõttes, nagu enamik segajäätmeid — see on materjal, millel on käitluses selge edasine kasutus. Käitluskohas puit sorteeritakse, suuremad esemed hakitakse tükkideks ning materjal suunatakse edasi vastavalt selle puhtusastmele ja koostisele.

Just seetõttu on mõistlik puitu hoida omaette, mitte lasta sel seguneda ehitus- või lammutusprahiga: puhas puiduvoog on käitluses lihtsam ja odavam suunata edasisele kasutusele, samas kui segunenud materjal vajab täiendavat sorteerimist. Jäätmete edasise teekonna kohta laiemalt saab lugeda prügi utiliseerimise lehelt.

Puidujäätmete konteineri hind kujuneb kohaletoomisest ja äraveost, rendiajast ning käideldava materjali kogusest ja liigist.

• Konteineri maht ja täituvuse tase
• Kas materjal on puhas puit või sisaldab värvitud/immutatud osi
• Kas koormas on kaasa segatud muud jäätmeid, mis vajavad eraldi sortimist
• Rendiaja pikkus ja vahetuste arv, kui neid on rohkem kui üks
• Objekti asukoht Tallinnas või Harjumaal ja ligipääs
• Vajadus laadimisabi järele, kui objektil endal käsi napib

Kõige lihtsam viis hoida kulu mõistlikus piiris on hoida puit teistest jäätmetest lahus — nii ei pea segunenud koormat käitluses täiendavalt sortima. Teenuste hinnaloogika kohta laiemalt saad ülevaate hinnalehelt.

1. Kirjelda materjali ja mahtu

Anna teada, mis tüüpi puitu tekib — kas lauad, alused, roovid või lammutatud kõrvalhoone — ja umbkaudne kogus ning ajakava.

2. Valime sobiva mahu

Soovitame konteineri suuruse materjali ja tähtaja järgi ning täpsustame, kas kõik puit sobib ühte konteinerisse või tuleb eraldada.

3. Toome konteineri kohale

Konteiner paigutatakse kokkulepitud kohta, arvestades ligipääsu ja pinnase kandvust.

4. Täitumine ja äravedu

Kui konteiner on täis, anname veo ja äraveo aja kokku leppida ning materjal suunatakse käitlusse.

Tellimuse saab esitada kontaktilehe vormi kaudu või telefoni teel. Kiirema vajaduse korral tasub helistada, siis saame kohe öelda, kas soovitud päeval on konteiner ja veoaeg vaba.

Veame puidujäätmete konteinereid kõikjale Tallinnas ja Harjumaal. Piirkond mõjutab peamiselt ligipääsu ja veo pikkust käitluskohani.

• Kesklinn ja vanalinn — kitsad hoovid, sageli sobib väiksem maht
• Nõmme ja Pirita — eramute terrassid, aiad ja kõrvalhooned, ruumi konteinerile enamasti jagub
• Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe — korterelamute hoovide ja rõdude puitkonstruktsioonide vahetus
• Rae, Harku, Saku, Saue, Kiili ja Keila — suuremad krundid, kus tekib rohkem puitu korraga

Kui terrassi või katuse vahetusega kaasneb ka muu ehitusmaterjali jääk, on sageli mõistlik tellida kaks eraldi voogu — üks puidule, teine segamaterjalile. Ehitusega tekkiva segapraht kohta loe ehitusjäätmete konteineri lehelt.

Puiduga seotud teenuseid on mitu ja need erinevad selle poolest, kas tegemist on konteineri või ühekordse veoga.

• Puidujäätmete konteiner — konteiner objektil või hoovis puidu kogumiseks pikema aja jooksul
• Puidujäätmete äravedu — vedu ilma konteinerit rentimata, kui puit on juba hunnikus valmis
• Ehitusjäätmete konteiner — segapraht ja remondimaterjal, mis ei ole puhas puit
• Haljastusjäätmete konteiner — oksad, muru ja aiaprügi, mitte konstruktsioonipuit

Kui puitu tekib nii ehitusest kui ka aiast, tasub need voogud lahus hoida — see lihtsustab käitlust ja hoiab koguhinna mõistlikuna.