Suurjäätmete konteiner

Konteineri rentimine on mõistlik siis, kui suurjäätmeid tuleb objektilt korraga rohkem kui üks-kaks eset või kui esemete kogunemine venib mitme päeva peale — näiteks kolimise, suurpuhastuse või korteri tühjendamise käigus. Kui esemeid koguneb ajapikku juurde, mitte kõik korraga, annab konteineri kohaletoomine sulle vabaduse täita seda oma tempos, ilma et peaksid iga eseme jaoks eraldi vedu kokku leppima.

• Kolimine, kus vana kodu mööbel ja tarbed jäävad maha ega lähe uude eluruumi kaasa.
• Korteri või maja suurpuhastus, kus vabanetakse korraga mitmest kapist, riiulist ja muust tarbest.
• Pärandvara või korteri tühjendamine, kus mööblit ja majapidamistarbeid on kogunenud aastate jooksul.
• Kelder ja pööning, mis on täitunud harva kasutatavate esemetega, mida on aeg lõpuks minema saata.
• Uue mööbli soetamine, kui vana diivan, kapp või voodi tuleb enne uue kohaletoomist ära anda.

Kui olukord on vastupidine — kõik esemed on juba kokku toodud ja soovid, et need viidaks kohe ja koheselt minema ilma konteinerit objektile jätmata —, sobib paremini äraveoteenus, mille puhul meeskond tuleb kohale ja koorem lahkub sama päeva jooksul.

Mööbel ja muud majapidamistarbed on tavaliselt mahukad, kuid võrdlemisi kerged — seetõttu määrab konteineri valikul peaaegu alati ära maht, mitte kaal. Konteiner näib visuaalselt täitunud juba ammu enne, kui kaalupiir üldse murettekitavaks muutub.

Mahu valik olukorra järgi

• 6 m³ — mõni üksik suurem ese, näiteks diivan ja paar kappi, või ühe toa suurjäätmed.
• 8 m³ — väiksema korteri suurjäätmed, sealhulgas madrats, voodi ja mõned kapid.
• 10 m³ — kahe-kolmetoalise korteri täielik mööblist vabanemine.
• 12 m³ — eramaja ühe korruse mööbel või korteriühistu keskmine kogumisring.
• 15 m³ — pärandvara täielik tühjendamine, mitme korteri ühine kogumisring.
• 20 m³ — suurema maja või mitme korteri sisustus korraga, kinnisvara suuremahuline tühjendamine.

Kui kahtled kahe suuruse vahel, tasub valida suurem: mööbel pakib end konteinerisse ebaühtlaselt ja jätab palju tühja ruumi, eriti kui esemeid ei ole enne lahti võetud. Kui aga esemeid koguneb aja jooksul juurde, tasub arvestada ka sellega, kui palju veel tulevaste päevade jooksul lisandub, mitte hinnata konteineri suurust ainult praeguse hetkeseisu järgi.

Suurjäätmete konteiner sobib kõikvõimalikule mööblile ja majapidamistarvetele, mis oma mõõtude tõttu tavalisse prügikonteinerisse ei mahu — diivanid, kapid, voodiraamid, madratsid, lauad, toolid, riiulid, vaibad, aiamööbel ja muu sarnane maht.

Ei kuulu suurjäätmete konteinerisse

• Ohtlikud jäätmed — värvid, lahustid, õlijäägid, akud ja kemikaalid.
• Elektroonika ja kodumasinad — külmikud, pesumasinad, telerid, arvutid vajavad eraldi kogumist.
• Rehvid ja surve all olevad anumad, näiteks gaasiballoonid.
• Suuremahulised ehitus- ja lammutusjäätmed, mis liigituvad ehitusjäätmete alla.

Kui objektil tekib korraga nii suurjäätmeid kui elektroonikat, anna sellest tellimisel teada — enamasti on võimalik korraldada mõlemad vood samal ajal, kuid need tuleb käidelda eraldi ja vajavad erinevat konteinerit või kogumisviisi.

Konteineri koht tasub valida nii, et sealt oleks lühike ja takistusteta tee koju, keldrisse või pööningule, kust esemed tulevad. Mida vähem tuleb suuri esemeid kanda läbi kitsaste käikude või mööda ebatasast maad, seda kiiremini ja ohutumalt konteiner täitub.

Tallinna korterelamute juures, kus hoovid ja parkimisalad on sageli kitsad, tasub konteineri asukoht ja vajalik kooskõlastus naabrite või linnaosavalitsusega leppida kokku enne tellimist, eriti kui konteiner tuleb paigutada avalikule tänavale. Harjumaa eramute puhul on tavaliselt rohkem ruumi valida, kuid ligipääsutee peab olema piisavalt lai, et konksveok saaks konteineri kohale tuua ja hiljem ära viia.

Kui elad korteris, kus mööblit tuleb tuua mitmendalt korruselt ilma liftita, tasub arvestada ka sellega, kust läbi suuremad esemed trepikojast mahuvad — mõnikord on lihtsam mõni ese enne konteinerisse viimist osadeks võtta, kui üritada seda tervikuna trepist alla kanda.

Kui täidad konteinerit ise, mõjutab paigutamise viis otseselt seda, kui palju sinna kokkuvõttes mahub. Suured tükid, näiteks kapid ja voodiraamid, tasub enne konteinerisse tõstmist osadeks võtta — lauaplaadid, uksed ja küljed täidavad konteinerit palju tõhusamalt kui terve kokkupandud ese.

• Aseta suuremad ja lamedad detailid (lauaplaadid, kapiuksed, riiulid) konteineri põhja ja seintele.
• Täida vahed pehmemate ja väiksemate esemetega, näiteks tekstiili ja väiksemate tarvikutega.
• Ära täida konteinerit üle serva — koorem peab jääma konteineri sisse, mitte kuhjuma äärtest üle.
• Kui esemeid on palju ja need on rasked, tasub tõstmisel kasutada abilist, et vältida vigastusi.

Kui esemeid on rohkem, kui üksi jõuad mõistliku aja jooksul konteinerisse tõsta, või kui esemed tuleb tuua kaugemalt majast, näiteks korruselt ilma liftita, saab appi tellida ka laadimisteenuse, kus meie meeskond tuleb esemed sinu eest konteinerisse tõstma.

Suurjäätmete konteineri rendiperiood lepitakse kokku vastavalt sellele, kui kaua esemete kokku kogumine ja peale laadimine tõenäoliselt aega võtab. Ühe päeva jooksul toimuva kolimise puhul piisab lühikesest rendiperioodist, samas kui korteri või maja pikema tühjendamise korral, kus esemeid tuuakse konteinerisse mitme päeva jooksul, tasub kokku leppida pikem periood.

Kui rendiperioodi jooksul selgub, et konteiner täitub kiiremini kui arvatud või vajad hoopis lisaaega, anna sellest teada — vaatame olukorra üle ja lepime kokku, kas konteineri toome varem ära või pikendame rendiperioodi.

Korteriühistute puhul on suurjäätmete konteiner sageli osa suuremast kogumisringist, kus mitmed korterid annavad korraga ära mööblit ja majapidamistarbeid, mida enam ei vajata. Sellisel juhul on mõistlik konteiner paigutada ühte kõigile korteritele mugavalt ligipääsetavasse kohta ning teavitada elanikke rendiperioodist, et esemed jõuaksid konteinerisse õigeks ajaks.

Suurema maja puhul tasub juba ette planeerida, kas piisab ühest konteinerist või on mõistlikum rentida korraga suurem maht, kui elanikelt oodatakse tavapärasest rohkem suurjäätmeid, näiteks üldremondi või fassaaditööde järel.

Konteineri rentimine sobib siis, kui soovid ise otsustada, millal ja kuidas esemed konteinerisse jõuavad — näiteks kui esemeid koguneb aja jooksul juurde või kui soovid tööd teha oma tempos ilma kindla kellaajata. Äraveoteenus, kus meeskond tuleb esemed ise kokku korjama ja minema viima, sobib paremini siis, kui kõik esemed on juba teada ja koos, ajakava on kiire või kui esemed asuvad kohas, kust neid on raske ise konteinerini toimetada, näiteks kõrgemal korrusel ilma liftita.

Mõlemat lahendust on võimalik ka kombineerida — näiteks rentida konteiner, kuid tellida osale esemetest lisaks laadimisteenus, kui mõned tükid on liiga rasked või ebamugavas kohas, et neid ise kanda.

Enne kui terve mööblikomplekt konteinerisse rändab, tasub korraks üle vaadata, kas mõni ese on veel piisavalt heas seisus, et see kellelegi teisele kasuks tuleks. Terved ja kasutuskõlblikud esemed võib enne äraandmist pakkuda tuttavatele või viia korduskasutuskeskusesse — nii jääb ese kasutusse ja konteinerisse mahub rohkem tõeliselt kasutuskõlbmatut materjali.

Kulunud, katkised või vananenud esemed on aga mõistlik kohe konteinerisse suunata — nende hoidmine keldris või pööningul aastate kaupa ei muuda neid kasutuskõlblikumaks, vaid võtab lihtsalt ruumi, mida saaks kasutada muul otstarbel.

Kui konteiner on täidetud ja ära viidud, jõuavad jäätmed käitluskohta, kus need sorteeritakse materjali järgi. Puitmööbel suunatakse puiduhakke tootmisse, metallosad — sangad, jalad, vedrud — eraldatakse ja lähevad metalliringlusse, tekstiil ja vahtplast sorteeritakse vastavalt käitlusvõimalustele. Litsentseeritud käitleja tagab, et jäätmed ei satu keskkonda valesti ja et taaskasutatav osa suunatakse ringlusse.

Suurjäätmete konteineri rendi hind kujuneb mitmest tegurist, mida on hea juba tellimist tehes teada.

• Konteineri suurus — mahult suurem konteiner tähendab suuremat rendi- ja veotasu.
• Rendiperiood — lühiajaline konteiner on soodsam kui pikem platsil seismine.
• Asukoht ja ligipääs — Tallinna erinevad linnaosad ja Harjumaa vallad erinevad logistika poolest.
• Laadimisteenus — kui esemed tuleb objektilt konteinerisse tõsta meie meeskonna poolt.
• Esemete tüüp — puhas mööbel käitub käitluses erinevalt kui segamaterjal.

Täpse hinna saad kätte pakkumise päringu kaudu — kirjelda esemete hulk ja soovitud rendiperiood, vastame kiiresti.

Teenindame suurjäätmete konteineritega kõiki Tallinna linnaosasid ning Harjumaa piirkondi — Viimsit, Rae valda, Sakut, Harkut, Sauet ja Keilat. Linnas on tähtsaim ligipääs ja parkimiskohta puudutav kokkulepe, maapiirkonnas pigem ligipääsutee laius ja pikkus objektile.

Sõltumata piirkonnast aitame valida sobiva konteineri suuruse ja rendiperioodi, mis sobib objekti tempoga — olgu tegu ühe korteri suurpuhastusega või terve maja tühjendamisega.

Korteriühistu jaoks on konteineri ajastamine tavaliselt keerulisem kui üksiku korteri puhul, sest kaasata tuleb mitme korteri elanike graafikud. Kõige mõistlikum on lasta juhatusel või haldajal määrata kindel ajavahemik, millal konteiner platsile jõuab ja millal see ära viiakse, ning teavitada seda kõiki elanikke ette, näiteks trepikoja teadetetahvli või ühistu listi kaudu. Kui elanikud teavad täpselt, mis kuupäevadel konteiner kättesaadav on, jõuavad nad oma suurjäätmed selle aja jooksul õigel ajal välja tuua, ja konteiner ei jää tühjalt seisma ega täitu ka liiga kiiresti enne, kui kõik jõudsid oma esemed kohale tuua.

Suurema maja puhul tasub arvestada, et esimestel päevadel täitub konteiner tavaliselt kiiremini, sest paljud elanikud toovad oma esemed kohe, kui konteiner platsile jõuab. Kui ühistu teab ette, et huvi on suur, tasub kaaluda kas suuremat konteinerit või kokkuleppida täiendav vahetus, kus üks konteiner viiakse ära ja järgmine tuuakse asemele, ilma et kogumisring katkeks. Meiega saab sellise vahetuse ette kokku leppida juba tellimisel, nii jääb ühistu haldajal vaja teha ainult üks otsus, mitte reageerida jooksvalt, kui konteiner ootamatult täis saab.

Kasulik on ka määrata ühistus üks kontaktisik, kes suhtleb meiega ajastuse ja asukoha osas — nii ei teki olukorda, kus mitu elanikku annab meile erinevat infot konteineri asukoha või rendiperioodi kohta. Kontaktisik saab ka koha peal jälgida, kas konteiner täitub plaanipäraselt, ja anda meile teada, kui rendiperioodi on vaja pikendada või kui konteiner tuleb hoopis varem ära viia.

Suurjäätmete konteinerisse ei tohi panna ohtlikke jäätmeid ega elektroonikat, ja sellel on konkreetne põhjus: need materjalid vajavad käitlust, mis erineb tavalise mööbli ja majapidamistarvete käitlusest, ning nende sattumine valesse konteinerisse võib kogu koorma käitlust segada või tekitada ohtu käitluspersonalile. Värvid, lahustid, õlijäägid, akud ja muud kemikaalid tuleb viia selleks ettenähtud kogumispunkti, näiteks jäätmejaama, kus need võetakse vastu eraldi ja käideldakse vastavalt nende koostisele.

Elektroonika ja kodumasinad — külmikud, pesumasinad, telerid, arvutid ja muu elektroonika — kuuluvad samuti eraldi kogumisse, sest need sisaldavad komponente, mida saab ja tuleb taaskasutada eraldi protsessi kaudu. Paljud elektroonikapoed võtavad vana seadme tagasi uue ostmisel, samuti saab need viia jäätmejaama või tellida nende jaoks eraldi äravedu, kui kogust on rohkem.

Kui objektil tekib suurjäätmete kõrval ka ohtlikke jäätmeid või elektroonikat, on kõige mõistlikum see juba tellimisel ära mainida. Sageli on võimalik korraldada mitu voogu paralleelselt — näiteks suurjäätmete konteiner ühes kohas ja elektroonika äravedu eraldi kokkuleppel —, kuid neid materjale ei tohi kunagi koos ühte konteinerisse segada, sest see teeb terve koorma käitlemise keerulisemaks ja võib tekitada lisakulu, kui käitluskohas tuleb sorditud koorem uuesti läbi vaadata.

Konteineri mahu maksimaalne ärakasutamine ei sõltu ainult sellest, kui palju esemeid on, vaid ka sellest, kuidas need konteinerisse paigutatakse. Kõige suurema ruumikaoga esemed on need, mis jäetakse tervikuna kokku pandult konteinerisse — näiteks kapp, mille uksed ja riiulid on endiselt küljes, jätab konteinerisse tühja õõnsuse, mida oleks saanud täita teiste esemetega.

• Võta lahti kõik esemed, mida saab ilma tööriistadeta või lihtsate tööriistadega osadeks lahutada — kapiuksed, riiulid, voodiraamide küljed.
• Aseta suured ja lamedad tükid esimesena põhja ja seina äärde, mitte konteineri keskele, kus need takistavad teiste esemete paigutamist.
• Pane õõnsad esemed, näiteks sahtlid ja karbid, üksteise sisse enne konteinerisse tõstmist, selle asemel et jätta need eraldi.
• Täida tekkinud vahed väiksemate ja pehmemate esemetega, näiteks padjad, tekstiil ja väiksemad tarvikud, mis muidu jääksid killustatult üle.
• Väldi liiga kiiret paigutamist esimeste esemete puhul — kui kõige suuremad tükid visatakse sisse esimesena läbimõtlemata, jääb ruumi vähem sellele, mis tuleb hiljem.

Kui esemeid on palju ja aega vähe, tasub enne konteinerisse tõstmist teha lühike ülevaade sellest, mis kuhu tõenäoliselt paremini sobib — see paari minutiga tehtud planeerimine annab tihti mitu kuupmeetrit lisaruumi võrreldes olukorraga, kus esemed tõstetakse konteinerisse lihtsalt sellises järjekorras, nagu need majast välja kanti.

Tellimise juures on kõige olulisem anda edasi objekti täpne kirjeldus: umbes kui palju ja milliseid esemeid ära anda soovid, kui kaua nende kokku kogumine tõenäoliselt aega võtab ning kus objekt asub. Selle põhjal soovitame sobiva suurusega konteineri ja lepime kokku rendiperioodi.

Kui vajad lisaks konteinerile ka abi esemete peale laadimisel, anna sellest teada juba päringus — nii saame kohe planeerida ka laadimisteenuse ajakava koos konteineri kohaletoomisega.