Kui suur konteiner sobib korteri remondiks?

Korteri pindala on ainult üks osa valikust. Sama oluline on see, mis tüüpi tööd tehakse ja millised materjalid eemaldatakse. Vannitoa lammutus tekitab tihedaid ja raskeid jäätmeid, nagu plaadid, vannid ja kipsplaat, samas kui tubade remont tekitab pigem mahukat, aga kergemat prahti — vana mööbel, vaibad, tapeet, kipsplaadi jäägid.

• Remondi ulatus: pindremont (värvimine, tapeetimine) vs täislammutus.
• Eemaldatavad materjalid: plaadid ja betoon on rasked, mööbel ja tapeet mahukad, aga kerged.
• Ligipääs objektile: kitsas trepikoda või piiratud parkimisvõimalus võib mõjutada, milline konteiner sinna üldse mahub.
• Ajakava: kas kogu praht tekib korraga (lammutuspäev) või laekub etapiviisi mitme nädala jooksul.

Korruse ja hoone tüübi mõju

Kõrgemal korrusel asuva korteri remont võib jäätmete kokku kogumist aeglustada, kui majas puudub lift või kaubalift on väike. See ei muuda otseselt vajaliku konteineri suurust, kuid mõjutab, kui kiiresti praht objektilt konteinerini jõuab, ning seetõttu tasub arvestada, et konteiner võib vajada objektil pikemat seisuaega kui kortermajas madalamal asuva korteri puhul.

Vannitoa täislammutus — plaadid, vann või dušikabiin, valamu, kipsplaadist seinad — mahub tavaliselt väiksemasse konteinerisse, näiteks 6 m³. Materjal on siin küll raske, aga kogumaht on üldjuhul väike, sest vannituba on korteri väikseim ruum.

Kui vannitoaga koos lammutatakse ka kõrvalasuv WC-ruum või väike esik, on mõistlik valida veidi suurem, näiteks 8 m³ variant, et vältida konteineri liiga kiiret täitumist massi tõttu.

Näide: keskmise vannitoa lammutus

Umbes 5-ruutmeetrise vannitoa täielik lammutus — plaadid, vann, valamu, WC-pott, kipsplaadist vaheseinad — annab tavaliselt 3–4 m³ jäätmeid, kuid koorma kaalu tõttu tasub sellele siiski reserveerida 6 m³ konteiner, mitte väiksem.

Köögi puhul sõltub palju sellest, kas eemaldatakse ka vana mööbel ja tehnika. Ainult köögimööbli ja pindade vahetus mahub tavaliselt 8 m³ konteinerisse. Kui lisandub ka põranda- või seinaplaatide lammutus ning suurem kogus vana mööblit, tasub kaaluda 10 m³ suurust.

Suuremaid kodumasinaid, nagu külmikud, tuleb käidelda eraldi, sest need sisaldavad külmaainet ja neid ei tohi panna tavajäätmete konteinerisse.

Köögitehnika ja mööbli erisused

Vana köögimööbel on küll mahukas, kuid suhteliselt kerge, mistõttu köögiremont mõjutab konteineri valikul rohkem mahtu kui kaalu — erinevalt vannitoast, kus probleemiks kipub saama just mass. Seetõttu tasub köögi puhul pigem eelistada suuremat mahtu kui väiksemat, tihedalt pakendatud konteinerit.

Ühe elutoa või magamistoa remont, mis hõlmab põranda, tapeedi või seinaviimistluse vahetust ning vana mööbli väljavedu, mahub enamasti 6–8 m³ konteinerisse. Kui remondiga kaasneb ka lae- või seinakonstruktsioonide osaline lammutus, on 8 m³ turvalisem valik.

Väike tuba vs suur tuba

Väiksema, kuni 12–15-ruutmeetrise toa remont tekitab üldjuhul selgelt vähem prahti kui suure, üle 20-ruutmeetrise elutoa oma — viimase puhul tasub pigem valida suurusskaala ülemine ots, näiteks 8 m³.

Näide: magamistoa remont

15-ruutmeetrise magamistoa puhul, kus vahetatakse põrandakate, eemaldatakse vana tapeet ja välja veetakse kapp ning voodi, jääb koorma maht tavaliselt alla 6 m³. Kui samasse konteinerisse lisandub veel mõne teise ruumi väiksem koristus, on 8 m³ konteiner turvalisem valik.

Remondi käigus tühjendatakse tihti ka rõdu, panipaik või kelder — need ruumid ei tekita palju ehitusjäätmeid, kuid seal kogunevad aastate jooksul kasutuseta esemed, mööbel ja pakendid. Kui selline tühjendus toimub koos toaremondiga, tasub arvestada, et jäätmete kogus võib olla suurem, kui pindala järgi eeldaks.

Rõdu või panipaiga eraldi tühjendus mahub tavaliselt väiksemasse, 6 m³ konteinerisse, kuid kui see toimub koos suurema remondiga, on mõistlikum lisada see juba planeeritud konteineri mahu hulka, mitte tellida selle jaoks eraldi vedu.

Kelder ja panipaigad kortermajas

Kortermajade keldriboksid täituvad aastatega sageli üllatavalt suure koguse kasutuseta esemetega — vanad rehvid, mööbel, kastid. Kui remondi käigus otsustatakse ka kelder korda teha, tasub selle sisu hinnata eraldi ja vajadusel arvestada suurema konteineriga, kui esialgu ainult toaremondi jaoks planeeriti.

Kui remonditakse korraga kogu korter — vannituba, köök ja kõik toad — kasvab jäätmete hulk kiiresti. Väiksema, ühe- või kahetoalise korteri puhul katab tavaliselt 10–12 m³ konteiner kogu remondi jäätmed. Suurema, kolme- või neljatoalise korteri põhjaliku uuenduskuuri puhul on otstarbekas valida 15 m³ või isegi 20 m³, eriti kui remont hõlmab ka vahelagede või seinte osalist lammutust.

• Väike korter (1–2 tuba), pindremont: 8–10 m³.
• Väike korter, täislammutus: 10–12 m³.
• Suur korter (3+ tuba), pindremont: 12 m³.
• Suur korter, täislammutus: 15–20 m³.

Näide: kolmetoalise korteri põhjalik remont

Kolmetoalise korteri puhul, kus vahetatakse kõik põrandad, lammutatakse vannituba ja köök täielikult ning eemaldatakse suurem osa vanast mööblist, kujuneb koguprahi mahuks tihti 12–15 m³. Kui lisaks lammutatakse ka vaheseinu, on kindlam valida 15–20 m³ konteiner, et vältida keset remonti teise veo tellimist.

Kõige lihtsam viis on mõelda tubade kaupa: kui palju ruumi võtaks kogu ühe toa sisustus ja lammutusmaterjal, kui see kokku pakkida. Enamik inimesi alahindab seda kogust, sest mööbel ja plaadid näevad korteris seistes väiksemad välja, kui nad konteineris tegelikult ruumi võtavad.

Lihtne kontrollnimekiri

• Loetle ruumid, mida remonditakse, ja märgi, kas tegemist on pind- või täislammutusega.
• Hinda, kas eemaldatakse suuremõõtmelisi esemeid, nagu vann, köögimööbel või diivan.
• Arvesta ehitusmaterjalide (plaadid, kips, betoon) ja mahukate, aga kergete jäätmete (tapeet, vaip, pakendid) osakaalu eraldi.
• Kui kahtled kahe suuruse vahel, vali pigem suurem — see väldib topeltveo vajadust.

Millal tasub konteinerisuurust üle kontrollida

Kui remondi ulatus muutub tööde käigus — näiteks avastatakse põranda all niiskuskahjustus, mis nõuab lisalammutust — tasub konteineri suurus uuesti üle vaadata, mitte eeldada, et algne hinnang jääb kehtima. Ootamatud avastused vanemates majades on remondi juures pigem reegel kui erand.

Suur konteiner tundub esmapilgul mugavam lahendus, kuid see pole alati kõige otstarbekam. Kui remont kestab mitu nädalat ja jäätmed tekivad etapiviisi — näiteks kõigepealt lammutus, hiljem viimistlusjäägid — võib üks suur konteiner seista suurema osa ajast poolikult tühjana, samal ajal kui see võtab enda alla parkimiskoha või hoovinurga.

Kahte väiksemat vedu tasub kaaluda, kui objektile mahub konteiner ainult lühiajaliselt, näiteks kesklinna kortermaja hoovi, või kui remont jaguneb selgelt kaheks etapiks: esmalt lammutus (rasked materjalid) ja hiljem viimistlus (kerged jäätmed). Nii saab mõlemale etapile valida materjali iseloomule vastava konteineri suuruse, selle asemel et üks universaalne mahuti seisaks kohapeal terve remondi vältel.

Ühe suure konteineri kasuks räägib olukord, kus kogu remont toimub lühikese aja jooksul ja objektil on piisavalt ruumi konteineri paigutamiseks kogu perioodiks — siis on üks vedu üldjuhul lihtsam korraldada kui mitu.

Kulude ja mugavuse tasakaal

Kahe väiksema veo tellimine tähendab kahte eraldi käiku, kuid see võib olla mõistlikum, kui objektil pole ruumi suure konteineri jaoks pikaks ajaks. Ühe suure konteineri eelis on omakorda vähem korralduslikku vaeva, sest vedu tuleb kokku leppida ainult üks kord.

Kortermajade hoovides ja tänavaäärsel parkimisalal on koht sageli piiratud, mistõttu tuleb konteineri suurust valides arvestada ka sellega, kuhu ja kui kauaks see üldse paigutada saab. Kitsas hoov, ühistu parkimiskorraldus või vajadus säilitada läbipääs võivad tähendada, et suurim teoreetiliselt sobiv konteiner ei ole tegelikult praktiline valik.

Sellistel juhtudel tasub korteriühistuga või naabritega paigutus eelnevalt kokku leppida ning kaaluda, kas väiksem konteiner, mida vahetatakse vajadusel mitu korda, sobib objektile paremini kui üks suur, mis seisab kohapeal nädalaid.

Tänavale paigutamise erisused

Kui konteiner tuleb paigutada avalikule tänavale või parkimisalale, võib see vajada kokkulepet kohaliku omavalitsusega, eriti kui konteiner seisab seal pikemat aega ja piirab liiklust või parkimist. See on omaette põhjus, miks paljudel linnaobjektidel eelistatakse väiksemat konteinerit, mida saab kiiremini vahetada, selle asemel et blokeerida tänavaruumi nädalateks.

Kõige levinum viga on hinnata konteineri suurust ainult ruumipõhiselt, arvestamata materjali tihedust — näiteks vannitoa lammutuspraht on väikesemahuline, aga üllatavalt raske. Teine levinum viga on tellida suurim võimalik konteiner igaks juhuks, mis tähendab tarbetult suurt ruumivajadust objektil ja ebaefektiivset kasutust.

Kolmas levinud viga on unustada abiruumid ja hoiukohad — rõdu, panipaik või kelder tekitavad tihti rohkem prahti, kui remondi planeerimisel arvesse võetakse, mistõttu konteiner täitub oodatust kiiremini.

Samuti tasub meeles pidada, et konteinerisse ei tohi panna ohtlikke jäätmeid, näiteks värve ja lahusteid, akusid ja patareisid, õlisid, rehve, asbesti või eterniiti, külmikuid ja külmaainet sisaldavaid seadmeid, ravimeid ega gaasiballoone — need vajavad eraldi käitlust, olenemata remondi mahust.

Neljas levinud viga: ajakava alahindamine

Mõnikord valitakse konteiner õiges suuruses, kuid selle rendiperiood planeeritakse liiga lühikeseks — remont venib ja konteiner tuleb kiiruga vahetada või tellida lisaaega. Tasub arvestada, et remonditööd võtavad tihti kavandatust kauem aega, ja planeerida konteineri seisuaeg selle järgi.