Segajäätmed või liigiti kogumine — millal kumbki valik end ära tasub

Enne konteineri tellimist tasub läbi mõelda neli asja: objekti suurus ja jäätmete kogus, ruum platsil mitme konteineri jaoks, tööde ajakava ning see, kui puhtana materjal tekkekohas eraldub. Need neli koos annavad üsna selge vastuse ja aitavad vältida hilisemat kahetsust, kui esialgne valik osutub liiga kalliks või ebamugavaks.

• Objekti suurus — väikesel remondil tekib harva piisavalt igat liiki jäätmeid, et eraldi konteinerid end ära tasuksid
• Ruum platsil — kitsal linnatänaval või õuel ei pruugi mitme konteineri jaoks kohta olla
• Ajakava — kui lammutus ja koristus toimuvad järjestikku, tekivad materjalid loomulikult erinevatel etappidel ja liigiti kogumine on lihtsam
• Materjali puhtus tekkekohas — kas on reaalne, et töömehed jõuavad ja viitsivad sorteerida, või on kiirustades kõik lihtsam kokku visata
• Käitluskoha nõuded — mõned käitluskohad võtavad puhast fraktsiooni vastu soodsamalt, mis mõjutab otsust juba enne tööde algust

Need kriteeriumid ei tööta eraldi, vaid koosmõjus. Näiteks suur objekt, kus platsil pole ruumi kui üks konteiner korraga, sunnib mõtlema järjestikuse äraveo peale — konteiner tühjendatakse ja tuuakse mitu korda tagasi, isegi kui liike ei eraldata. Samuti võib juhtuda, et objekt on väike, aga tekkiv jääde on erakordselt homogeenne, näiteks ainult puitpõrandate demonteerimisel, mistõttu tasub see ikkagi koguda eraldi konteinerisse.

Segajäätmete konteiner on õige valik siis, kui objekt on väike, jäätmeliigid on omavahel niivõrd läbi põimunud, et nende eraldamine tekkekohas võtaks rohkem aega kui see hiljem käitluses kokku hoiaks, või kui platsil pole füüsiliselt ruumi mitme mahuti jaoks.

Tüüpstsenaariumid

• Korteri või väikemaja üldremont, kus tekib korraga natuke kõike — vana mööblit, ehitusprahti, pakendeid
• Kiire tähtajaga koristustöö, kus tööjõudu on vähe ja sorteerimiseks pole aega
• Kitsas õueala või tänavaäärne parkla, kuhu mahub ainult üks konteiner
• Väike remont, kus prügi kogumaht jääb alla ühe 6–8 m³ konteineri
• Objektid, kus töö kestab vaid päeva-paar ja teise konteineri paigaldamine ei jõuaks ennast ära tasuda

Mida segakonteineri puhul silmas pidada

Ka segakonteineri korral tasub jälgida koorma kogumahtu ja kaalu, sest konteineri suurus (6, 8, 10, 12, 15 või 20 m³) valitakse jäätmete eeldatava koguse, mitte ainult objekti pindala järgi. Alahinnatud suurus tähendab teist tellimust, ülehinnatud aga tühjalt seisvat mahutit, mille eest tasutakse rendiaja järgi. Kui objektil selgub tööde käigus, et prahti tekib rohkem kui algselt arvatud, on mõistlikum tellida lisakonteiner varakult, mitte oodata, kuni esimene on ääreni täis.

Liigiti kogumine muutub mõistlikuks, kui objekt on piisavalt suur, et üksikutest jäätmeliikidest tekib eraldi konteineritäis, ning kui platsil on ruumi ja korraldust, et materjale juba tekkekohas lahus hoida. Suurim võit tuleb sellest, et puhas fraktsioon — näiteks pelgalt betoon või pelgalt puit — on käitluskohas odavam ja kiiremini menetletav kui segunenud koorem.

Tüüpstsenaariumid

• Lammutustööd, kus betoon, puit ja metall tekivad selgelt eraldi etappidena
• Suurem ehitusobjekt, kus mitu töögruppi töötavad paralleelselt ja jäätmeliike tekib pidevalt juurde
• Haljastustööd, kus pinnas ja taimne materjal tuleb niikuinii muust prahist eraldi hoida
• Objektid, kus tellija soovib teadlikult vähendada käitluskulu ja on valmis selle nimel platsil rohkem korraldama
• Renoveerimistööd, kus vanad aknad, uksed ja mööbel eraldatakse juba lammutusetapis muust ehitusprügist

Kuidas liike praktikas eristada

Kõige lihtsam on märgistada iga konteiner sisu järgi ja anda meeskonnale selge, lühike reegel: näiteks "kõik puit siia, kõik betoon-tellis sinna, ülejäänu segaprahi konteinerisse". Kolme kategooriaga skeem on enamasti piisav ja ei nõua töömeestelt keerulist otsustamist iga jäätmetüki juures. Kui objektil tekib ka märkimisväärses koguses metalli, tasub sellele lisada neljas, eraldi kast või väiksem konteiner.

Liigiti kogumise varjatud kulu on aeg, mille töömehed kulutavad prahi sorteerimisele enne konteinerisse viskamist. Kui objektil on kiire ja iga tund maksab, võib see aeg kaaluda üles käitlustasu kokkuhoiu. Segajäätmete puhul see kulu kaob, aga kandub üle käitluskoha sortimistöösse ja seega lõpphinda.

Praktikas tasub küsida: kas objektil on niigi hetki, mil töömehed ootavad materjali või järgmist etappi? Kui jah, saab sorteerimise mahutada nende pausiaegade sisse ilma lisakuluta. Kui tööde tempo on pidevalt tihe, tuleb sorteerimine eraldi ajaressursina arvestada.

Suurematel objektidel tasub kaaluda ka seda, kas sorteerimise korraldab üks kindel inimene, kes teab, kuhu mis liik läheb, selle asemel et jätta otsustus iga töömehe enda hooleks — see vähendab valesse konteinerisse sattunud materjali hulka märgatavalt. Kogemus näitab, et selge vastutaja määramine on odavam lahendus kui hiljem valesse konteinerisse sattunud prahti käsitsi ümber tõsta.

Käitluskoht hindab koormat selle põhjal, kui palju tööd tuleb sellega veel teha. Puhas betoon või puhas puit liigub kiiresti edasi taaskasutusse. Segunenud koorem, kus on läbisegi kipsi, plasti ja puitu, nõuab käsitsi sortimist ning osa sellest ei pruugi olla üldse taaskasutatav — see kajastub kõrgemas käitlustasus.

Seetõttu ei ole liigiti kogumine ainult keskkonnasõbralikum valik, vaid enamasti ka rahaliselt mõistlikum, kui objektil on piisavalt materjali ja ruumi selle korraldamiseks.

Levinud eksiarvamus on, et liigiti kogumine tasub end ära ainult väga suurtel objektidel. Tegelikult piisab juba keskmise suurusega remondist, kus näiteks vana mööbel ja ehituspraht eraldatakse kahte konteinerisse — vahe käitluskulus on olemas ka siis, kui kogumaht pole eriti suur. Sama kehtib ka väiksemate remonditööde puhul, kus puitpõrand või vana köögimööbel moodustab omaette selge, puhta fraktsiooni.

Kui vastad enamikule järgnevatest küsimustest jaatavalt, tasub kaaluda liigiti kogumist. Kui pigem eitavalt, sobib üks segakonteiner paremini.

• Kas objektil tekib igast jäätmeliigist vähemalt pool konteineritäit?
• Kas platsil on ruumi kahe-kolme konteineri jaoks samal ajal?
• Kas tööde ajakava lubab jäätmeliike tekkekohas eristada?
• Kas meeskonnal on aega ja motivatsiooni sorteerida?
• Kas mõni fraktsioon, näiteks metall või puit, on piisavalt väärtuslik, et selle eraldi kogumine end kindlasti ära tasub?

Kahtluse korral tasub alustada segakonteinerist ja jälgida esimese päeva-paari jooksul, milline jäätmeliik hakkab kõige kiiremini kuhjuma. Kui selgub, et näiteks puitu tuleb korraga palju, saab järgmiseks etapiks tellida sellele eraldi konteineri, ilma et esialgne otsus oleks olnud vale.

• Tellitakse mitu konteinerit objektile, kus tegelikult mahuks kõik ühte — tulemuseks tühjalt seisev mahuti
• Valitakse üks segakonteiner suurele lammutusobjektile, kus segunenud koorem tõstab käitluskulu ootamatult
• Ei arvestata, et ohtlikud jäätmed (värvid, akud, õlid, rehvid, asbest, külmikud, ravimid, gaasiballoonid) ei tohi kummagi variandi puhul konteinerisse sattuda ja vajavad eraldi käitlust
• Ei jäeta platsile piisavalt ruumi, kui otsustatakse liigiti kogumise kasuks
• Vahetatakse tellimuse käigus plaani liiga sageli, mistõttu segunevad juba korra eraldatud liigid uuesti kokku
• Ei anta meeskonnale selget juhist, mistõttu igaüks otsustab sorteerimise üle omal käel ja tulemus jääb ebaühtlaseks

Liigiti kogumine õnnestub ainult siis, kui kõik objektil töötavad inimesed teavad täpselt, mis kuhu läheb. Kõige tõhusam on paigutada konteinerid üksteise kõrvale, märgistada need selgelt ja anda enne tööde algust lühike suuline ülevaade — kirjalik juhend kipub kiires töötempos unustatuks jääma.

• Paiguta konteinerid nii, et need oleks töömeestele käepärasel teel, mitte kõrvalises kohas
• Kasuta selgeid silte või värvikoode, kui objektil on rohkem kui kaks konteinerit
• Määra üks vastutav isik, kes vajadusel juhendab ja kontrollib
• Vaata koos meeskonnaga üle esimese päeva tulemus ja paranda vajadusel korraldust
• Korda juhist mitu korda esimesel nädalal, sest uued töömehed objektil ei pruugi olla algsest instruktsioonist teadlikud

Praktikas kujuneb valik enamasti objekti tüübist lähtuvalt. Korteriühistu üldremondil, kus fassaad ja katus vahetatakse korraga, tasub eraldada näiteks vana katusekate, soojustus ja fassaadimaterjal — need kolm erinevad üksteisest piisavalt, et nende segamine tõstaks käitluskulu märgatavalt.

• Eramu üldremont — enamasti piisab ühest-kahest konteinerist, kuna jäätmete kogus jääb tagasihoidlikuks
• Korterelamu fassaadi- ja katusetööd — tasub eraldada katusekate, soojustus ja muu praht
• Väikeettevõtte ruumide renoveerimine — sageli tekib palju vana mööblit ja kipsplaati, mis tasub koguda eraldi
• Suurem lammutusobjekt — mõistlik on kohe algusest peale planeerida vähemalt kolm eraldi konteinerit

Iga objekt on omal moel erandlik, seega tasub otsus teha konkreetse projekti, mitte üldise reegli järgi — sama tüüpi tööl võib erineva platsi ja ajakava korral olla mõistlik täiesti erinev lahendus.