Prügivedu Rae vallas

Rae valla kõige silmatorkavam eripära on kasvutempo. Peetri alevik on kasvanud põllult tervikliku elamupiirkonnaks vähem kui paarikümne aastaga ja ehitus jätkub siiani. See tähendab, et suur osa siinsest jäätmemahust on seotud ehituse elutsükliga: esmalt pinnas ja ehituspraht, seejärel viimistlusjäätmed ja pakend, siis sisseelamisega kaasnev vana mööbel ja kolimisprügi ning mõne aasta pärast juba esimesed aiakujundustööd.

Teine eripära on ligipääs. Uusarendustes on tänavad kitsad, kõnniteed vahetult sõidutee ääres ja parkimiskohad hõivatud. Konteineri jaoks tuleb sageli kokku leppida täpne koht juba tellimuse ajal — näiteks krundi sissesõidutee laiem osa või naabritega kooskõlastatud parkimistasku. Hajaasustuses on ruumi rohkem, kuid pehme pinnas, kraavisillad ja madalad oksad võivad piirata suure veoki manööverdamist.

Kolmandaks mõjutab tööd valla asukoht. Rae vald jääb Tallinna ringtee, Tartu maantee ja Tallinna lennujaama vahele, mis on veologistika seisukohalt üks mugavamaid piirkondi Harjumaal. Praktikas tähendab see, et konteiner jõuab kohale kiiremini kui kaugematesse valdadesse ja vahetusvedu — täis konteiner ära, tühi asemele — on lihtsam ühe päeva sisse mahutada.

Peetri ja Jüri uusarendustes on kõige tavalisem tellimus konteiner ehitus- ja viimistlusjäätmetele. Kui maja on karbis, algab periood, kus jäätmeid tekib pidevalt ja ühtlaselt: kipsplaadi jäägid, puitliistud, isolatsioonivill, tühjad pakendikilelehed, pappkastid põrandamaterjali alt, plastvormid ja lõputu kogus vahtplasti. Ükski neist ei ole raske, kuid koos võtavad nad ruumi rohkem kui inimene esialgu arvab.

Sellepärast soovitame viimistlusetapis pigem 10–15 m³ konteinerit. Kerge, kuid mahukas praht täidab 6 m³ konteineri ühe nädalavahetusega ja teine tellimus tuleks niikuinii teha. Kui aga tegemist on raske materjaliga — betoonijäägid, plaadid, tellis, vana müüritis —, tuleb valida väiksem konteiner, sest massipiirang saabub varem kui maht.

Korterite ja ridaelamute sisemine remont

Peetri kortermajades on jõudnud kätte aeg, kus esimesed sisseehitatud korterid vajavad värskendamist. Vannitoa või köögi remondil tekib segapraht: vanad plaadid, mööblidetailid, torustik, valamu, kipsijäätmed. Kortermaja juures on konteineri paigutamine alati kokkuleppe küsimus — ühistu või haldur peab teadma, kuhu ja kui kauaks konteiner jääb, et see ei blokeeriks prügimaja ligipääsu ega päästetee sõidusuunda.

Uue maja sisseelamisjäätmed

Kolimisjärgne periood toob kaasa oma jäätmeliigi: kastid, kilepakend, vana mööbel, mis uude majja ei sobinud, ning kasutuskõlbmatud kodumasinad. Sellisel juhul piisab tavaliselt 6–8 m³ konteinerist või ühekordsest äraveost ilma konteinerita, kui esemeid on vähe ja need saab õue kokku koguda.

Valla lõuna- ja idaosas — Vaidas, Aruvallas, Kurnas, Pildikülas ja Lagedi ümbruses — on kruntide iseloom hoopis teine. Siin on vanemad talumajad, kõrvalhooned, suured aiad ja sageli ka kuur või laut, kuhu on aastakümnete jooksul kogunenud kraam, mida keegi enam ei kasuta. Nendes kohtades tellitakse konteinerit kolmel peamisel põhjusel: hoovi ja abihoonete tühjendamine, aiatööd ning vana ehitise lammutamine või renoveerimine.

• Oksad, võsa ja hekilõikus, mis suurel krundil koguneb kevadel ja sügisel kiiresti kuhjaks
• Vana aiapiire, kasvuhoone kile ja katkised aiamööbli osad
• Kuuri ja lauda sisu: vanad tööriistad, puitmaterjal, ehituse ülejäägid eelmistest töödest
• Katuse- ja fassaadivahetuse jäätmed vanemas talumajas
• Pinnas ja kivid uue tee, terrassi või vundamendi rajamisel

Aiajäätmete puhul on oluline hoida koorem võimalikult puhtana: kui konteinerisse satub oksade vahele plastikut, kilet või vana ehituspraht, muutub see segajäätmeks ja käitlus läheb kallimaks. Kui aiakoristusega samal ajal tehakse ka muid töid, on sageli mõistlikum tellida kaks eraldi vedu või koguda materjal kahte hunnikusse ja laadida järjest.

Hajaasustuses küsime alati üle, milline on sissesõidutee kandevõime. Kevadine sula ja pikk vihmaperiood muudavad kruusatee või muruplatsi pehmeks ning raske veoki rattad võivad sinna sisse vajuda. Enamasti leiame lahenduse: paigutame konteineri tee kõvemale osale või krundi väravasse, kust kaugus jäätmete tekkekohani jääb siiski mõistlikuks.

Rae vald on Harjumaa üks tähtsamaid ladustamis- ja tootmispiirkondi. Jüri, Lehmja ja ringtee äärsete ärialade laohooned toodavad iga päev pakendijäätmeid: pappkastid, kilepakend, alusekile, katkised puitalused. Nende jäätmete puhul on kaks tüüpilist vajadust — kas pidev konteiner, mida tühjendatakse kokkulepitud sagedusega, või ühekordne suur vedu näiteks lao ümberkorraldamise, inventuuri või rentniku vahetuse ajal.

Ettevõtte objektil on konteineri asukoht tavaliselt lihtsam lahendada kui elurajoonis: platsi on rohkem ja tõstuk saab konteineri juurde sõita. Küll aga tuleb kokku leppida ligipääsu ajad, väravakoodid ja see, kes objektil veoki vastu võtab. Suurematel platsidel paigutame konteineri nii, et see ei jääks tõstukite liikumisteele ega tuletõrje ligipääsuteele.

Kontori- või laopinna vabastamisel tekib sageli segu, mis sisaldab mööblit, riiuleid, elektroonikat ja dokumendikappe. Sellisel juhul on mõistlik jäätmed juba laadimise ajal jagada: puit ja mööbel eraldi, pakend eraldi, elektroonika omaette. Nii jääb käitluskulu väiksemaks ja koorem liigitub õigesti.

Konteinerisse sobivad tavapärased ehitus-, remondi-, suur- ja aiajäätmed ning segaolmejäätmed. Eraldi kokkuleppel veame ka puitu, pinnast, betooni ja vanametalli, sest need liigid lähevad erinevatesse käitluskohtadesse ja liigiti kogumine tuleb kliendile odavam.

• Ehitus- ja remondijäätmed: kips, puit, isolatsioon, plaadid, siseviimistluse praht
• Suurjäätmed: mööbel, madratsid, vaibad, aiamööbel, katkised riiulid
• Haljastusjäätmed: oksad, võsa, hekilõikus, lehed ja muru
• Puit ja puitmaterjal: lauad, alused, vanad uksed ja aknaraamid ilma klaasita
• Segaolmejäätmed kolimisel, keldri või kuuri tühjendamisel
• Pinnas, kivid ja betoon eraldi tellimusena, väiksemas konteineris

Konteinerisse ei tohi panna ohtlikke jäätmeid: värvi- ja lahustijääke, akusid, õlifiltreid, rehve, asbesti sisaldavat eterniiti ega külmikuid ja muid külmaainet sisaldavaid seadmeid. Kui te ei ole kindel, kas mõni ese sobib, küsige enne tellimist üle — see on kiirem kui koorma hilisem ümbersorteerimine.

Kuidas hinnata vajaminevat mahtu

Praktiline mõõdupuu: ühe keskmise korteri vannitoa remont mahub 6 m³ konteinerisse, terve korteri renoveerimine vajab tavaliselt 10–12 m³, eramu suurem ümberehitus või katusevahetus 15–20 m³. Aiajäätmete puhul tasub arvestada, et oksad ei pakkigu tihedalt — kui neid enne konteinerisse laadimist ei tükeldata, kulub maht kaks korda kiiremini.

Hea ettevalmistus lühendab kohaletoomist mõne minutini ja hoiab ära arusaamatused. Kõige olulisem on, et konteineri koht oleks veoki saabudes vaba ja ligipääsetav.

• Leppige kokku täpne asukoht: sissesõidutee laiem osa, hoovi kõva pind või parkla ots
• Vabastage koht autodest ja teatage naabritele või ühistule, kui konteiner läheb ühiskasutatavale alale
• Kontrollige ligipääsuteed: madalad oksad, väravalaius, kraavisild, terrassi serv
• Uusarenduses kontrollige, kas konteiner mahub ilma kõnniteed blokeerimata
• Pehme pinnase korral pange konteineri alla lauad või valige kõvem alus
• Sorteerige jäätmed juba enne veoki tulekut hunnikutesse, kui tellite liigiti vedu

Konteinerit ei tohi täita üle servade — koorem peab olema transpordiks ohutu ja katmiskõlblik. Kui prahti jääb üle, on parem tellida teine vedu kui üritada kõike ühte konteinerisse suruda. Samuti palume raskemad esemed panna põhja ja kergem materjal peale, nii jaotub kaal ühtlaselt ja konteineri tõstmine on turvaline.

Hinna kujundavad neli tegurit: konteineri suurus, jäätmeliik, koorma kaal ja renditud aeg. Kõige suurem mõju on jäätmeliigil. Liigiti kogutud puit, pinnas või haljastusjäätmed lähevad käitlusse odavamalt kui segapraht, mis tuleb sorteerimisjaamas käsitsi lahku võtta.

Kaugus mõjutab Rae vallas hinda vähem kui kaugemates piirkondades, sest vald asub Tallinna ja peamiste käitluskohtade lähedal. Küll aga võib hinda mõjutada see, kui objekt asub raskesti ligipääsetavas kohas, kus tuleb kasutada väiksemat veokit või teha lisamanöövreid.

Kui te ei ole kindel, milline lahendus tuleb odavam — üks suur konteiner või kaks väiksemat vedu —, kirjeldage meile tööd ja me ütleme, kumb variant teie olukorras mõistlikum on. Täpsemad hinnaalused ja teenuste võrdluse leiate hinnakirja lehelt.

Tellimine on lihtne ja koosneb neljast sammust. Enamik Rae valla tellimusi saab kinnitatud sama päeva jooksul ja konteiner jõuab kohale lähipäevil, sõltuvalt marsruudist ja soovitud ajast.

• Kirjeldage tööd: asukoht, jäätmeliik, ligikaudne maht ja soovitud kuupäev
• Soovitame konteineri suuruse ja anname hinnapakkumise
• Toome konteineri kokkulepitud kohta ja jätame selle vajalikuks ajaks
• Kokkulepitud päeval viime täis konteineri ära ja jäätmed suunatakse käitlusse

Kui töö on kiire või jäätmed on juba hunnikus, saame sageli teha ka ühekordse äraveo ilma konteinerit maha jätmata. Suuremate objektide puhul lepime kokku vahetusveo graafiku, et töö ei peaks täis konteineri tõttu seisma.

Peetri ja Jüri kortermajade ühistutel on tavaliselt kaks korduvat vajadust: kevadine suurpuhastus ja keldrite või panipaikade tühjendamine. Sellised tööd on mõistlik planeerida ette, sest konteiner tuleb paigutada hoovi nii, et see ei segaks parkimist ega prügimaja tühjendust. Lepime ühistuga kokku päeva ja täpse koha ning teavitame, kui kaua konteiner platsil seisab.

Ettevõtetega töötame nii ühekordsete kui ka korduvate vedude alusel. Kui laos tekib pakendijäätmeid pidevalt, on püsikonteiner ja kokkulepitud tühjendussagedus mugavam kui iga kord uue tellimuse tegemine. Arveldus käib sellisel juhul kokkulepitud korras ja veograafik püsib ühtlane.

Kevad on aasta kõige tihedam periood. Lumi sulab, hoovid tulevad nähtavale ja algavad korraga nii aiakoristus, keldrite tühjendamine kui ka ehitushooaeg. Aprillist juunini on konteinerite nõudlus Rae vallas kõrgeim ja soovitame tellimuse teha vähemalt paar päeva ette, eriti nädalavahetuse tööde puhul.

Suvi kuulub ehitusele ja suurematele renoveerimistöödele. Sügisel tuleb teine aiajäätmete laine — lehed, hekilõikus, viljapuude noorendamine — ning samal ajal lõpetatakse ehitusobjekte enne külma. Talvel on maht väiksem, kuid siseremondid ja kolimised jätkuvad ning konteineri saab tavaliselt kiiremini kätte. Talvel tasub arvestada, et lumi ja jää võivad piirata konteineri asukohta ning lund tuleb enne veoki saabumist lükata.

Kõige sagedasem viga on konteineri suuruse alahindamine. Viimistlusprügi ja aiajäätmed võtavad palju rohkem ruumi, kui koguse järgi tundub, ja teine vedu maksab alati rohkem kui algusest peale õige suurus.

• Konteineri koha kokku leppimata jätmine, mille tõttu veok ei saa krundile
• Erinevate jäätmeliikide segamine, mis muudab kogu koorma segajäätmeks
• Ohtlike jäätmete lisamine tavakonteinerisse — värv, akud, eterniit, külmikud
• Konteineri ületäitmine üle servade, mis muudab transpordi ohtlikuks
• Tellimuse tegemine liiga hilja kevadisel tipphooajal

Neid vigu on lihtne vältida: kirjeldage tööd võimalikult täpselt juba tellimuse ajal ja küsige kahtluse korral üle. Meil on kergem soovitada õiget lahendust enne veo algust kui parandada olukorda kohapeal.