Kümme sagedast viga konteineri tellimisel

1. Vale suuruse valimine

Kõige levinum viga on konteineri suuruse alahindamine või ülehindamine — kas tellitakse liiga väike konteiner, mis saab kiiresti täis ja nõuab lisavedu, või liiga suur, mille eest makstakse rohkem kui vaja. Lahendus on hinnata materjali kogust ja liiki enne tellimist ning kahtluse korral küsida veofirmalt soovitust, arvestades näiteks vahemikku 6–20 m³.

2. Jäätmeliigi valesti nimetamine

Kui tellimisel öeldakse, et koormas on segapraht, aga tegelikult on tegu näiteks puhta betooni või pinnasega, ei vasta konteiner ega hind tegelikule vajadusele. Jäätmeliik tuleb kirjeldada võimalikult täpselt juba tellimise ajal, sest see mõjutab nii konteineri tüüpi kui ka edasist käitlust.

6. Raske materjali segamine kergega

Kui samasse konteinerisse pannakse korraga betooni- või telliserusud ning kerget materjali nagu puit või isolatsioon, täitub kaalupiir kiiremini kui mahupiir ja osa konteinerist jääb kasutult tühjaks. Raskeid ja kergeid jäätmeid tasub koguda eraldi, eriti kui koorma maht on suur.

Samuti tasub meeles pidada, et erineva tihedusega materjalid mõjutavad ka seda, kui palju koormat konteinerisse tegelikult mahub — kaks visuaalselt sama suurt konteinerit võivad täituda väga erineva kiirusega, sõltuvalt sellest, kas sees on kerge lammutusjääde või tihe pinnas.

3. Ohtlike jäätmete panemine tavakoormasse

Värvid ja lahustid, akud ja patareid, õlid, rehvid, asbest või eterniit, külmikud ja teised külmaainet sisaldavad seadmed, ravimid ning gaasiballoonid ei kuulu tavalisse konteinerisse. Kui need satuvad koorma sisse, võib veofirma koorma tagasi lükata või nõuda selle eraldi käitlemist. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ja käidelda vastava lahenduse kaudu.

See viga tekib tihti mitte tahtlikult, vaid seetõttu, et tellimise hetkel ei osata veel öelda, mis täpselt lammutuse käigus platsile koguneb. Seepärast tasub juba tellimisel küsida otse üle, mis materjalid konteinerisse üldse ei sobi, mitte eeldada, et kõik lähebki ühte koormasse.

Kui objektil on vanem hoone, tasub asbesti või eterniidi olemasolu kontrollida juba enne lammutuse algust, mitte alles siis, kui materjal on juba konteineris. Sellise materjali käitlus nõuab teistsugust lähenemist ja selle avastamine hilises etapis tekitab kõige rohkem lisatööd.

4. Konteineri asukoht jääb kokku leppimata

Kui täpne paigalduskoht on tellimisel läbi arutamata, võib konteiner jõuda kohta, kus see segab liiklust, sissepääsu või naabreid. Asukoht tasub juba tellimise ajal fikseerida, sh mainida, kas platsile pääseb suur veok vabalt ligi.

8. Ligipääsu kontrollimata jätmine

Kitsad tänavad, madalad kaared, piiratud pöörderaadius või ajutine parkimiskeeld võivad takistada veokil konteinerit kohale toomast või ära viimast. Enne tellimist tasub üle kontrollida, kas suur sõiduk objektile ja konteineri planeeritud asukohta üldse ligi pääseb.

Eriti sageli jääb see kontrollimata linnakeskuses või tiheda hoonestusega piirkonnas, kus tänavaruum on kitsas ja parkimine reguleeritud. Kui kahtled, kas veok objektile ligi pääseb, kirjelda tellimise ajal aadressi juures ka ligipääsuteed ja võimalikke takistusi.

5. Konteineri ületäitmine

Prahi kuhjamine üle konteineri ääre pole ainult ohtlik veo ajal, vaid enamasti ka lubamatu — täis konteinerit ei pruugita üldse ära vedada enne, kui üleliigne materjal on eemaldatud. Kui koormat koguneb rohkem kui plaanitud, on mõistlikum tellida lisakonteiner või vahetusvedu, mitte proovida kõike ühte mahutisse suruda.

7. Konteineri tellimine liiga hilja tipphooajal

Kevad-suvisel perioodil, kui renoveerimis- ja koristustööde maht kasvab, võib konteinerite saadavus kitsaks jääda. Kui tellimine tehakse alles siis, kui konteinerit on kohe-kohe vaja, ei pruugi soovitud kuupäev enam vaba olla. Tipphooajal tasub tellida sageli lähipäevil kehtiva graafiku asemel juba varakult, arvestades projekti ajakavaga.

9. Täitumise tähtaja alahindamine

Kui konteiner täitub kiiremini kui algselt arvati, aga vahetusvedu pole ette planeeritud, tekib platsile seisak. Tasub juba tellimisel arvestada, mitu päeva või nädalat konteiner objektil seisab, ja kokku leppida, kuidas toimida, kui see täitub varem.

10. Kokkuleppe jätmine ainult suuliseks

Suuline kokkulepe suuruse, asukoha, jäätmeliigi ja aja kohta jätab ruumi arusaamatusteks — eriti kui tellimuse tegija ja objektil viibiv inimene pole sama isik. Kõik olulised detailid tasub kokkuleppel kirjalikult fikseerida, näiteks e-kirjas või tellimuse kinnituses, et hilisemaid vaidlusi vältida.

See on eriti oluline suuremate objektide puhul, kus tellimuse teeb üks inimene (näiteks büroos), aga konteineri vastu võtab ja selle kasutamist juhib hoopis teine inimene platsil. Kirjalik kokkulepe tagab, et mõlemal poolel on samad detailid käepärast.

Väga levinud, kuigi harvem mainitud viga on eeldada, et konteineri hind katab automaatselt kõik võimalikud olukorrad — ka ületäitmise, ohtlike jäätmete käitluse või pikema seisuaja platsil. Kui need tingimused ei ole tellimisel selgeks tehtud, tulevad üllatused välja alles arve saabumisel.

• Küsi tellimisel üle, mis juhtub, kui koorem osutub oodatust raskemaks
• Selguse mõttes uuri, kui kaua konteiner tohib objektil seista ilma lisatasuta
• Täpsusta, kas ohtlike jäätmete leidmine koormast toob kaasa lisakulu

Selliste küsimuste esitamine juba tellimise ajal ei tähenda umbusaldust, vaid aitab mõlemal poolel vältida hiljem tekkivaid arusaamatusi. Kõige lihtsam viis seda teha on lasta veofirmal enne tellimuse kinnitamist kirjalikult kirjeldada, mis tingimustel konteiner tarnitakse ja ära viiakse.

Enamik loetletud vigadest on välditavad, kui tellimise ajal läbida lühike kontrollnimekiri: materjali kogus ja liik, ligipääs objektile, konteineri täpne asukoht, eeldatav täitumisaeg ja ohtlike jäätmete olemasolu. Kui need punktid on läbi räägitud enne kinnitust, jääb hiljem oluliselt vähem üllatusi.

• Kirjelda materjali liiki ja kogust võimalikult täpselt
• Kontrolli ligipääsu ja asukohta enne kinnitamist
• Küsi selgelt, mis jäätmed konteinerisse ei sobi
• Fikseeri kokkulepe kirjalikult
• Arvesta tipphooajal pikema tellimuse etteajaga

Kui viga on juba tekkinud — näiteks koormasse on sattunud ohtlik jääde või konteiner osutub liiga väikeseks —, tasub sellest veofirmale kohe teada anda, mitte oodata, kuni probleem ise laheneb. Enamik olukordi on lahendatavad, kui neist räägitakse varakult: lisakonteiner, vahetusvedu või ohtliku jäätme eraldi äravedu saab enamasti kokku leppida ka pärast esialgset tellimust.

Kõige kallim on viga, millest antakse teada alles siis, kui veok on juba platsile jõudnud ja koormat ei saa vastu võtta — seepärast on parem probleem tuvastada ja sellest rääkida niipea kui see märgatakse.

Kui tellija pole eraisik, vaid korteriühistu, ehitusettevõte või haldusfirma, lisandub tavapärastele tellimisvigadele veel mõni erisus, mis tuleneb suuremast objektist ja mitmest osapoolest korraga.

Korteriühistu tellimused

Ühistu puhul teeb tellimuse sageli juhatuse liige või haldur, kuid konteinerit kasutavad tegelikult kõik maja elanikud. See tähendab, et info konteineri asukoha, kasutusreeglite ja lubatud jäätmeliikide kohta peab jõudma kõigi elanikeni, mitte jääma ainult tellija teada. Kui seda ei tehta, satub konteinerisse tihti materjali, mis sinna ei kuulu, ja tellija peab hiljem probleemi lahendama.

Ehitusplatsi tellimused

Ehitusplatsil vahetuvad tööetapid ja koos nendega ka jäätmeliigid — üks nädal tekib lammutusprahti, järgmine puidu- ja pakendijäätmeid. Kui konteineri tüüp ja suurus on kokku lepitud ainult esimese etapi järgi, ei pruugi see sobida hilisemate etappide jaoks. Suuremate objektide puhul tasub juba tellimisel arutada, kas konteinerit tuleb projekti käigus vahetada või kas on mõistlikum tellida korraga mitu erinevat tüüpi konteinerit.

• Määra ühistu või ettevõtte tellimuse puhul üks kontaktisik, kes vastutab konteineri kasutamise eest platsil
• Teavita kõiki osapooli, mis jäätmed konteinerisse tohivad minna ja mis mitte
• Ehitusprojekti puhul arvesta juba tellimisel, et jäätmeliik võib projekti käigus muutuda
• Suuremate objektide korral lepi kokku regulaarne vahetusgraafik, mitte üksik tellimus

Enamik siin kirjeldatud vigadest on välditavad mõne minutiga, kui enne tellimuse kinnitamist käia läbi lühike kontrollnimekiri. See ei asenda veofirmaga suhtlemist, aga aitab vältida olukorda, kus mõni oluline detail jääb lihtsalt märkimata.

• Kas materjali kogus ja liik on hinnatud võimalikult täpselt, mitte silma järgi?
• Kas objektile ja konteineri planeeritud asukohta pääseb suur veok vabalt ligi?
• Kas koormas võib olla ohtlikku jäädet ja kas see on juba eraldi kogutud?
• Kas on selge, mitu päeva konteiner objektil seisab ja mis juhtub, kui see täitub varem?
• Kas kõik olulised kokkulepped — suurus, asukoht, jäätmeliik, ajakava — on kirjalikult fikseeritud?
• Kas tipphooajal on tellimus tehtud piisavalt aegsasti, arvestades projekti graafikuga?

Kui kõigile neile küsimustele on tellimise hetkel vastus olemas, on tõenäosus, et koorem lükatakse tagasi, ajakava nihkub või tekib ootamatu lisakulu, tunduvalt väiksem. Enamasti võtab selline kontroll aega vaid mõne minuti, kuid säästab hiljem oluliselt rohkem aega ja närve.

Lõpuks tasub meeles pidada, et enamik konteineriga seotud pahandusi ei teki veo enda ajal, vaid on juba varem sisse programmeeritud — vale suuruse, unustatud ligipääsu või suulise kokkuleppe näol. Mida täpsemalt on tellimuse detailid läbi räägitud, seda tõenäolisemalt kulgeb kogu protsess plaanipäraselt, ilma lisavedude ja ootamatute kuludeta.